P, 5.02.2023

​​Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstid väljenduvad Tõrvas mulgilikus nutikuses ja innovatsioonis

​​Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstid väljenduvad Tõrvas mulgilikus nutikuses ja innovatsioonis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Tõrva liivaskulptuuride avamine. Vasakult Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg, Eesti rahvamuusik Ants Taul, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ning mulgi kultuuri edendaja Alli Laande.
Tõrva liivaskulptuuride avamine. Vasakult Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg, Eesti rahvamuusik Ants Taul, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ning mulgi kultuuri edendaja Alli Laande. Foto: Egon Bogdanov

Tartu on koos Lõuna-Eestiga 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Ellujäämise Kunstid ehk Arts of Survival on kultuuripealinna kunstiline kontseptsioon. Tegu on just nende teadmiste, oskuste ja väärtustega, mis aitavad meil tulevikus hästi elada. Tartu ja Lõuna-Eesti ühine soov on neid Euroopaga jagada ja vajalikku juurde õppida.

Neli kõige olulisemat Ellujäämise Kunsti Tartu 2024 programmis on omapärasus, jätkusuutlikkus, ärksameelsus ja koosloovus. Tõrva Ellujäämise Kunstid väljenduvad mulgilikus jonnis, leidlikkuses ja edasipüüdlikkuses. Kõik see on pannud inimesi oma juurte üle uhkust tundma ning toonud piirkonda järjest enam põnevaid ettevõtmisi.

Teadus ja traditsioonid on Tõrvas ettevõtluse vedur

Hea näide leidlikkuse ja traditsioonide sidumisest on kahtlemata Tõrva ettevõte Chaga OÜ, kes on oma tegevuses suutnud ühendada Mulgimaa aastate tagused traditsioonid ning tänapäeva teadusliku lähenemise loodustoodete loomisel. Selliselt on tervel Eestil ja Euroopal võimalik osta chaga ehk kasetüvel kasvava musta pässiku baasil looduslikke eliksiire, mis põhinevad Mulgimaa saja aasta vanusel originaalretseptil. Ettevõtte asutaja Siim Kabrits avastas musta pässiku põhise eliksiiriretsepti tänu oma vanaemale. Tänaseks on see armastatud terviseturgutaja mitmete eestlaste koduapteegis. Kabritsatepere on tarvitanud terviseeliksiiri vähemalt sajandi jagu. Chaga ühendab Põhjamaade rahvameditsiini traditsioonid innovatsiooniga, mistõttu tehakse tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega teaduse ja uurimistöö alal. Ettevõtte edu on viimastel aastatel peadpööritava hooga tõusnud ning hinnatuid tooteid eksporditakse üle 20 erinevasse riiki, teiste seas ka Austraaliasse, Islandile ja Omaani. Chaga on hea näide, kuidas mulkide leidlikkus ja nutikus on jõudnud ettevõtlusesse ja teadusesse ning muutnud maailma.

Mulgilik järjekindlus viib varem või hiljem eduni

Üks Chaga fännidest on Tõrvast pärit odaviskaja Magnus Kirt, kelle nimel on Eesti rekord odaviskes ning kes on lennutanud Tõrva maailma spordiareenile. Ideed Chaga investoriks hakata toetas Magnuse sõnul just väga suur patriotism kodukoha suhtes. Tõrva on Magnusele südamelähedane, sest ta on seal üles kasvanud ja Tõrvaga seoses on odaviskajal väga palju positiivseid mälestusi. „Tõrvas ja kogu Mulgimaal on iga aastaajaga mõnus looduses olla. Minu arvates on eriti suvel Tõrvas väga mõnus! Käia ujumas ja nautida hommikuti aias hommikukohvi. Siis minna staadionile trenni, mis asub minu hinnangul ühes looduskaunimas kohas Eestis,“ kirjeldab kodukohta sportlane. Tõepoolest – Tõrva staadion tituleeriti meedias pärast rekonstrueerimist suisa Eesti üheks ilusamaiks spordiväljakuks. Õhne jõekäärus paikneva sportimispaiga vahetus läheduses asuvad nii kohalike kui külaliste poolt kõrgelt hinnatud Tõrva Terviserajad, mis pakuvad sportimis- ja liikumisvõimalusi erinevate huvidega inimestele. „Vabal ajal veedan palju aega Tõrva loodust nautides, kuna just nii puhkan ennast korralikult välja. Kui minna Tõrvas matkaraja ringile, siis selle jooksul on väga mitmeid ilusaid looduskauneid kohti,“ räägib odaviskaja. Samuti on Magnus Kirt nentinud, et loomuomast andekust tal pole ning kõik suurepärased tulemused on tulnud tänu mulgilikule jonnile, visadusele ja distsipliinile.

15 aastat oodatud unistus saab suvel teoks

Saabuv suvi saab olema kogu mulgi kogukonnale märgiline ning ühendav, sest avatakse ligi 15 aastat planeeritud ning Mulgimaa omavalitsuste ühiselt loodav Mulgi Elamuskeskus. Sellest saab kohalik Ellujäämise Kunstide meka, kus kohtuvad mulgi kultuur, tooted, teenused ja elamusterohked sündmused. Üks keskuse peamistest eestvedajatest, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann, on veendunud ettevõtmise vajalikkuses: „Mulgi pärandkultuuri humoorikal ja atraktiivsel moel tutvustavas keskuses saab veeta mõnusalt aega pere, sõprade ja kolleegidega ning keskus annab võimaluse näidata külalistele, milline rikkalik kultuuripärand nende pikkade aastasadade vältel Mulgimaal on olnud,” vallavanem lisab, et tegemist ei ole traditsioonilise muuseumi tüüpi keskusega, vaid kohaga, mis pakub erinevaid tegevusi nii pisikestele, uudistajatele kui ka tõsistele mulgi kultuuri huvilistele. “Keskuses leiavad koha interaktiivsed ja põnevad ekspositsioonid - muuhulgas saab teada iseenda mulgi protsendi, jäädvustada end unikaalsetes mulgi rahvariietes, arendada mustripunumise oskuseid ning mõistagi aimu, kes see mulk täpsemalt on.”

Mulgi Elamuskeskusest saab mulgi maamärk ja pühapaik, seejuures ka Lõuna-Eesti Ellujäämise Kunstide identiteedi kandja, kus nutikate lahenduste kaudu suureneb kohalike ettevõtete koostöö. Keskusesse on planeeritud ekspositsioonihoone, käsitööait, rehi ürituste korraldamiseks ja ligi 7 ha suurune atraktsioonidega rikastatud väliala. Just elamuskeskuses saab tulevikus rohkem aimu mulgilikust leidlikkusest, visadusest ja rikkalikust kultuuripärandist, mis Mulgimaa ülejäänud Eesti piirkondadest esile tõstab.

Ajalooline kultuuripärand ning esivanemate ärksameelsus on tuntav ka tänapäevases Mulgimaa piirkonnas ja Tõrva vallas. Mulkidele iseloomulik leidlikkus ning oskus siduda traditsioone tänapäevaste lahendustega väljendub ettevõtluses, spordis kui ka ajaloolise kultuuripärandi tutvustamises kogu maailmale. Olles osa Euroopa kultuuripealinnast jõuab mulgi visadus ja nutikus senisest veelgi kaugemale ning annab suurepärase võimaluse tutvustada rikkalikku pärandkultuuri nii Eestis kui Euroopas.

Foto: Mana Kaasik

Tõrva on ajaloolise Mulgimaa kõige suurem linn ning tuntud Mulgi kuurortina. Ametlikku suvituslinna staatust kantakse auga juba 1937. aastast. Ajaloost teame, et mulgid on tuntud oma nutikuse, jõukuse ja hariduslembuse poolest. Muuseas, mulgid olid esimesed, kes hakkasid väärtustama ka tütarde haridust, kui mujal oli kombeks, et haritud said pere vanimad pojad. Ärksameelsus, leidlikkus ja nutikus on Mulgimaale ja Tõrva vallale omased tänaseni.

Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmine on Tartu ja teiste Lõuna-Eesti omavalitsuste suurim valdkondadevaheline koostööprojekt ning Eesti 2024. aasta tippsündmus. Tegu on Euroopa suurima kultuurisündmusega.

Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programmi viib ellu Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega: Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.

Tagasi üles