Eesti on saatnud Ukrainasse üle 2000 tonni kaupa

Laskemoon. Foto: Elmo Riig

Kaitseinvesteeringute Keskuse juhi Magnus-Valdemar Saare sõnul on Eesti saatnud Ukrainasse abi ligi 2000 tonni. Lähitulevikus plaanitakse Ukrainasse saata veel nii meditsiinilist abi kui ka relvastust. 

Saar rääkis, et Eesti on toetanud kõigega, mida Ukraina on palunud ning mida meil on võimalus kokku koguda ning Ukrainasse viia: nii meditsiinilist abi, humanitaarabi kui ka sõjalist tuge. 

«Kokku oleme saatnud ligi 2000 tonni abi, mis on suures osas kohale jõudnud,» lausus Saar ja lisas, et Eesti otsib jätkuvalt uusi võimalusi abi saatmiseks. Plaanitakse saata nii humanitaarabi kui ka sõjalist abi.

Ukrainast saab Eesti regulaarselt abipalveid, enamasti puudutab see meditsiinilist abi. «Sellega me kindlasti saame aidata. Vaatame üle ka relvastust ning laskemoona, et seda sinna saata,» lausus Saar. 

«Vahetult enne Vene Föderatsiooni agressiooni otsustatud 340 miljonit eurot lisaraha riigikaitseks, mis peamiselt on suunatud riigi strateegilise jätkusuutlikkuse kasvatamiseks – otse öeldes suuresti kuluvahenditesse ja laskemoona –, sellest summast üle poole on juba lepingus,» rääkis ta. Ostetavatest kaupadest on nelja viiendiku kohta juba lepingud sõlmitud ning ülejäänu kohta sõlmitakse lähima kuu jooksul. 

Kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnul ei ole praegu märgata seda, et relvastuse ostmisel oleksid suured tarneraskused või suur hinnatõus. «Võimalik, et see tekib lähiajal. Küll aga on meil probleeme taristu arendamisel – teras ja sellega seonduv. Töötame selle nimel, et leida ehitajatega kompromisse,» lausus Saar.