Metsa omada on uhke tunne – kõik kiidavad ja patsutavad õlale, kuid kui kätte jõuab aeg raiuda, saab sinust üleöö justkui hunt lambanahas, kes ei armasta loodust ega arvesta naabritega. Selles hirmus paluvad tihti paljud metsaomanikud anonüümsust isegi siis, kui neil on rääkida mõni õpetlik lugu, mida teistega artiklites jagada. Katrin on sootuks teistsuguse maailmavaatega, ta on julge rääkima asjadest just nii nagu need on, sest valehäbi, eriti metsaga seotult, on meie ümber liialt palju.
Koolitaja ja (aja)kirjanik Katrin Aedma on naine, kes julgeb elada ja teeb seda suure kirega. Võib julgelt öelda, et mitte-eestlaslik temperament on see, mis teeb temast maailmaränduri, keda paikselt ühe koha peal pikalt kinni hoida on raske. Ometigi on ka temal juured, mis kutsuvad koju ja pakuvad sooja tunnet niipea, kui praam on sildunud – Katrini kodusaar on Hiiumaa.
Katrin räägib, et tema isa on põline hiidlane ja emagi juured on seal. „Olen Hiiumaal veetnud kogu oma lapsepõlve. Paljude jaoks teada Vaemla tee ristis, selles väikeses valges rookatusega majas, elas minu vana-vanaema Maria Saar ja kõik oma suved veetsin ma isa ema, vanaema Elsa-Katariina juures Kassaris.“ Ka naise esimene suur armastus ja abikaasa on Hiiumaalt pärit. „Kolisin Tallinnast Emmaste kanti ja meie poja sündis seal. Meie tolleaegses esimeses kodus punub nüüd pesa meie poeg ja mul on selle üle siiralt hea meel,“ võtab naine lühidalt kokku, kuid ta rõhutab, et Hiiumaa on talle väga hingelähedane ning olgugi, et ta on maailmainimene, on suur osa temast alati tahes-tahtmata olnud Hiiumaal. “Olen ülesse kasvanud hiiu naljadega. Isal oli hea huumorisoon ja temaga oli alati lõbus. Mul on hea meel, et Hiiumaal on elu ja tean täpselt seda ülevat õnnetunnet, mis on mind saatnud lapsest peale siis, kui praam randub ja sõidan kodu poole…“ Sellest tundest, millest Katrin räägib, teavad vaid inimesed, kes mõnel suur- või väikesaarel elavad, see on midagi väga erilist.
Möödunud aasta suvi muutis aga Katrini elu mitmeti ning temast sai Hiiumaal maaomanik. Tema isa lahkus üle vikerkaare 2021. aasta suvel ning Katrinist sai metsaomanik piltlikult öeldes üleöö. „Mul tekkis küsimus, et mis siis nüüd edasi? Iga omandus on ka kohutus millegi või kellegi ees.“ Kindel oli ta vaid selles, et oma esivanemate maad ta müüa ei kavatse. Plaan on hoopis ühele krundile tulevikus maja ehitada, mis teisega saab, seda veel vaatab. Ent ühe hetkega oli küsimusi rohkem kui vastuseid!
Eestis on palju selliseid metsaomanikke, kes on saanud metsa/maa pärandusena ning esmapilgul sellega midagi peale hakata ei oska. On neid, kes jätavadki metsa ripakile lootuses, et kui sellega midagi peale ei hakata, siis midagi mädanema otseselt ei hakka ja on neid, kes haaravad härjal sarvist, uurivad ning proovivad mõista, kas see, mis neile sülle kukkus on pigem õnn või õnnetus.
/nginx/o/2022/03/15/14427556t1h5eca.jpg)
Katrin ütleb, et ka tema esimene kohustus oli mitte lihtsalt jääda midagi omama, vaid välja selgitada, kuidas see omandus igas mõttes end ära tasub ja millised kohustused see endaga kaasa toob. Oluline oli ka mõista, kuidas neid kohustusi täita arvestades nii metsa kui elava looduse ja kogu saare ökosüsteemiga, loomulikult ka naabritega. Seetõttu lasi ta esimese asjana ära teha metsamajanduskava, et aru saada, mida tuleb metsa hooldamiseks teha ja mis seis metsaga üldse on.
Selgus, et tegemist oli täisküpse metsaga ja kuigi alguses mõtles Katrin, et lageraie on asi, mida ta kindlasti ei poolda, siis peale eksperdi hinnangut metsale, oli see ainus arukas otsus. „Kui me tahame, et meie juuksed hästi kasvaksid, siis lõikame neid ikka maha ja nii mõnigi lõikab nulliga, kui selleks on vajadus,“ ütleb Katrin, kes tugines oma otsuse tegemisel spetsialistide soovitustele. Kuid ainuüksi soovitustest, mida metsaga edasi taha, jääb väheseks. Vaja on tegutseda, aga kuidas?
„Ma ei soovi olla inimene, kes kõike ise põlve otsas teeb,“ ütleb Katrin. Tavapäraselt tahab eestlane ikka ise pusida ja kõrvalist abi võtab vastu üldjuhul pika hambaga. Seda võib ühest küljest võtta kui sitkust, tublidust, järjepidevust, kuid Katrin on veendunud, et on asju, mis tuleb jätta oma ala tundvate proffide teha. „Arvan, et tihti on arukam teenus oma ala proffidelt sisse osta. Olen ise oma ala proff ja usaldan inimesi, kes oma ala tegijad,“ selgitab Katrin, kes lisab, et tal on piisavalt teadmisi ja oskusi, et endale teema ise selgeks teha, kuid kui arvestada aega, mis tal kuluks eelinfo kogumisele ja selle detailseks mõistmiseks, eelistab ta osta teenust ja usaldada spetsialiste. Katrin suhtles metsaoksjoneid korraldava keskkonna Timber.ee esindajaga ja jäi koostööga väga rahule. „Sain kõik vastused kiiresti ja mina juba oskan küsida. Mulle meeldib üsna detailselt aru saada, millele ma alla kirjutan.“
AS-i Timber metsaspetsialist Martin Miilberg, kellest sai peamine Katrini kontaktisik ja abimees oksjoni korraldamisel, meenutab, et Katrin on üks vähestest, kes tõesti väga detailselt oskas asju märgata ja tähele panna ning ta märgib, et sellised kliendid, kellega koostöö muutub sügavaks, aitavad ka temal oma tööd paremini teha ja on igati õpetlikud.
Katrin märgib, et talle oli palju abi nii Timberist kui oma õest, kes tegi endale ja Katrinile selgeks ka selle, kuidas metsamajanduskava pealt välja lugeda uue metsa istutamisega seotud nõuded. Need on väga olulised punktid, sest metsaraiega ei lõpetata pelgalt ühe metsa eluringi, vaid alustatakse ka uut. Selleks, et aasta pärast ei tekiks ebameeldivaid üllatusi, tuleb teha kohe kalkulatsioone, sest osa metsa raiemüügist saadud tulust tuleks näiteks investeerida uue metsa rajamisse.
Nii tegi ka Katrin. „Arvutasin välja, kui palju pean ma arvestama väljaminekuid umbes aasta pärast uue metsa istutamiseks ja tegin endale selgeks, millised võimalused selleks on. Samuti on oluline teada metsa raiemüügi pealt saadud tulu maksustamise põhimõtetest. Selles osas oli jälle Timber abiks. Martin selgitas mulle seadusandluses kehtivaid nõudeid.“ Tõesti, Timber.ee lehel on olemas informatsioon nii metsast saadud tulu deklareerimise kui metsakasvatuse ja -hoolduse kohta. Katrin leidis, et hea oleks, kui kliendile tutvustataks enne tehinguid kogu protsess koos eel- ja järeltööga (st maksustamist ja metsa uuendusega seotut).
Katrin jäi oksjoni korraldamisprotsessiga ja tulemusega rahule. Kasvava metsa raieõigus müüdi oksjonil 3000 eurot kõrgema hinnaga, kui see müüki pandi.
Katrin ütleb, et elada tuleb nii, et kõike mida teed, tuleb julgeda ka tunnistada. „Isegi suitsetasin kunagi nii, et vanemad, sh kopsuarstist isa teadis. Jah, ma läksin kaugemale suitsu tegema, et teisi selle vastiku haisuga mitte häirida, kuid ma ei peitnud oma “pattu”,“ räägib naine, kes juba rohkem kui 15 aastat ei suitseta. Nii tuleks suhtuda ka metsaraiesse, sest mets vajab hooldamist ja kui ühe metsa eluiga on spetsialistide hinnangul lõppenud, siis pole mõtet oodata, et see kätte ära mädaneb või haigusi edasi kannab.
Katrin julgustab oma varadega tegelema, mitte neid vaid omama. Ta ootab huviga, millal saab minna maatükile uurima, kui palju on seal loodusliku uuenemisega muutunud ja kui palju oleks vaja istutada. „Kindlasti konsulteerin oma ala spetsialistidega enne, kui hakkan midagi tegema,“ ütleb Katrin, kes soovitab ka kõigile teistele, kes ise metsatöödega n-ö sinapeal pole, teha seda sama ehk rääkida ja teha koostööd oma ala tundvate inimestega.
Timber.ee oksjonikeskkond on end pea 7 tegevusaastaga tublisti tõestanud ning andnud oma panuse metsamajandamise jätkusuutlikusse. Tegemist pole pelgalt metsa ostu/müügi platvormiga, kus kiirelt, mugavalt ja hea raha eest oma metsast „lahti“ saada. ASi Timber üheks suureks eesmärgiks on pakkuda metsaomanikule igakülgset tuge ja abi metsamajandamist puudutavates küsimustes. Seetõttu oleme alati julgelt kutsunud kõiki metsaomanikke üles meie metsaspetsialistide poole pöörduma kõiksuguste metsamajandamist puudutavate küsimuste korral. Kuna meie metsaspetsialistide laualt jookseb igapäevaselt läbi ka metsasektori kõige uuem informatsioon metsas ja puiduturul toimuva kohta, siis omame ülevaadet ka metsa hindade üle ning oskame anda nõu, millal ja milline mets kõige paremini kaubaks läheb.
Võta meie metsaspetsialistidega ühendust, kui sul on metsamajandamist puudutavaid küsimusi või soovid abi metsa hindamise, raieõiguse või metsakinnistu müügiga. Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või vaata www.timber.ee Meie konsultatsioon on sulle tasuta!
AS Timber, Narva mnt 36, Tallinn 10120