Eestlased peavad ELi oma riigile kõige kasulikumaks

Euroopa päev mullu 9. mail Rakveres.

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Eestlane teab küll ELi keskmisest kodanikust märksa paremini, millal toimuvad europarlamendi


valimised, kuid pole neist eriti huvitatud, selgub täna tutvustatavast Eurobarometeri uuringust.



Seda, et järgmised Euroopa Parlamendi valimised on tänavu, teadis sügisel läbi viidud küsitluse andmeil 46 protsenti Eesti kodanikest. ELi keskmine oli 26 protsenti, kusjuures kõige vähem – vaid kaks protsenti – tuli õigeid vastuseid Soomes.

«Eesti kodanikud eristuvad Euroopa keskmisest selles osas, et nad on mõnevõrra teadlikumad valimiste toimumise aja osas,» märkis küsitlust Eestis läbi viinud TNS Emori uuringujuht Aivar Voog, «kuid neid iseloomustab samas ka väiksem huvi valimiste vastu.»

63 protsenti eestlastest tun­nistas, et pole europarlamendi valimistest huvitatud, vastupidisel seisukohal oli 36 protsenti, ELi vastavad näitajad olid 54 ja 44 protsenti. Vähim hoolisid ühen­duse esindajatekogu valimistest lätlased ja slovakid – neist vastas küsimusele jaatavalt 19 ja 14 protsenti.

Ennustusi raske teha


Samas ületas kindlalt valima minna kavatsevate eestlaste protsent – 30 – nii ELi keskmise, mis oli 28, kui ka 2004. aastal tegelikult Eestis valimiskastide juures käinute oma.

Äsja ühendusega liitunud Eesti esimesed eurovalimised meelitasid kohale 26,83 protsenti neist, kel osalemisõigus. Tagasihoidlikuma sooritusega said toona hakkama vaid Poola ja Slovakkia, kus hääletamas käis vastavalt 20,87 ja 16,96 protsenti valimisõiguslikest.

Voogi sõnul ei näita seitse kuud enne 7. juunil toimuvaid valimisi tehtud uuring tegelikku valimisaktiivsust. «Osalemissoov nii pikalt enne valimisi mõõdetuna sõltub väga palju hetkel ühiskonnas valitsevast emotsionaalsest taustast, kui meedias annavad tooni muud probleemid, nagu majanduskriisiga seotud teemad, siis on ka inimeste hoiak valimistel osalemise suhtes ebamäärasem,» märkis ta.

Eestlase usk ELi headusse

Samas võib praeguse statistika põhjal ennustada ilmselt pigem eelmisest korrast kõrgemat valimisaktiivsust. Nimelt hakkab Voogi sõnul inimeste valmisolek hääletusel osaleda tavaliselt paar kuud enne valimisi tänu kampaaniatele kasvama.

«Loomulikul võib juhtuda, et valimiseelsed kampaaniad on hoopis demotiveeriva jõuga, kui meedia küllastub valijaile mitteolulise infoga, kui lahvatavad võõristust tekitavad skandaalid jms,» hoiatas ta samas.

Igatahes näitas see küsitlus, et Eesti kodanikud on ELi maade kodanikest kõige kindlamad selles, et nende kodumaa on ühendusse kuulumisest kasu lõiganud. Seda uskus 78 protsenti siin vastanuist.

Voog tõi eestlaste iseloomuliku tunnusena välja ka selle, et nad peavad europarlamendi puhul märksa tähtsamaks kandidaadi isikut kui tema erakonna üldisemaid Euroopa-teemalisi seisukohti.

Eurobarometer ja eestlased

Europarlamendi valimiste eelseid hoiakuid uurinud Eurobarometeri värske küsitluse järgi torkavad eestlased silma järgmistes valdkondades:
•    Eesti, Läti ja Leedu kodanikud peavad kõige tähtsusetumaks kliimamuutuste vastu võitlemist – seda soovis ühenduse prioriteedina näha vaid 12% eestlastest.
•    Soome (23%), Saksamaa (25%) ja Eesti (29%) küsitletud nimetasid kõige sagedamini ELi põhieesmärgiks rahu ja stabiilsuse tagamist. Kõige tähtsusetumaks pidasid sama asja Rumeenia ja Malta (mõlemal 7% vastanuist) ning Bulgaaria ja Iirimaa (mõlemal 6% vastanuist).
Allikas: Eurobarometer

Tagasi üles