Kubilius: leedulastele oli langus suurem šokk

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andrius Kubilius

FOTO: Peeter Langovits

Vaid kuu pärast peaministriks tõusmist juba valitsusvastaseid tänavameeleavaldusi näinud Leedu peaminister Andrius Kubilius leiab, et nende rahvale tuli just võimuvahetuse tõttu muutunud majandusolukord suurema šokina kui eestlastele või lätlastele.




Eesti ja Läti majandus on viimastel kuudel olnud sügavamal languskursil kui Leedu. Kas te suudate olukorda ka edasi samasugusena hoida?

Mul on meie riikide majanduste kohta väga lihtne järeldus: 1990ndate algusest kehtib siin piirkonnas üks lihtne seaduspära - kui te tahate teada, mis juhtub Leedu majandusega aasta või poole pärast, vaadake, mis toimub Lätis või Eestis praegu ning te olete ennustustes päris täpsed.

Niiet hoolimata asjaolust, et praegu on langus Leedus pisut väiksem kui Lätis või Eestis, usun ma, et tagasilöök kõigile kolmele Balti riigile on väga sarnane. Muidugi Lätil on lisaprobleeme pangandussektoris, kuid kui te vaatate algseid majandusarenguid, siis need on väga sarnased, meie oleme pisut maas.

Aga kui te juba teate, mis on tulemas, siis äkki saate te midagi teha selle peatamiseks?

Sellise languse peatamiseks on väga raske leida meetmeid. Ja muidugi peame väga selgelt vaatama tagasilanguse kaht peamist põhjust. Üks neist on muidugi ülemaailmne kriis. Kuid teine on meie majanduste ülekuumenemine, mida valitsused ei suutnud peatada.

Kui teil on selline kombinatsioon oma majanduse ülekuumenemisest ja ülemaailmsest finantskriisist, on väga keeruline leida häid meetmeid tagasilanguse pehmendamiseks.
Mida me kõigis kolmes Balti riigis teeme ja teie valitsus esimesena, on kõigepealt riigi finantside süsteemi stabiliseerimine. Leedus tegime seda päris radikaalselt - tänavune eelarvedefitsiit oli umbes viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Praegu edendame me stiimulipaketti, millest on hetkel vaid esialgsed mõtted. Me tahame koostada paketti, mis suunaks umbes neli protsenti SKTst erifondidesse, mis pakuksid erimeetmeid - mikrolaene, riskikapitale jne. Võibolla see stiimulipakett suudab tagasilangust natuke vähendada, kuid tänavune aasta tuleb päris karm.

Ja edasi?

Järgmine aasta on nii ja naa, kuid me oleme päris optimistlikud 2011. suhtes. Nii teie peaminister kui Leedu loodavad, et selleks ajaks oleme me päris lähedal Maastrichti kriteeriumitele ning me saame täide viia oma eesmärgi võtta kasutusele euro.

Erinevalt teie peaministrist ei luba ma täpset kuupäeva, me peame seda asja vaatama ettevaatlikumalt, et mitte tekitada valelootusi. Me magasime maha esimese võimaluse euroga liitumiseks, niiet me peaksime teisega hoolikamad olema.


Eile ja täna (üleeile ja eile - toim) oma Läti ja Eesti kolleegidega kohtudes rääkisite te tõenäoliselt ka Balti maade koostööst selles vallas. Kui palju on seda praegu ja palju peaks seda olema?

Esiteks rääkisime me praktiliselt koostööst energiavaldkonnas, kus peame poliitiliste deklaratsioonide juurest jõudma praktiliste ja kohati päris radikaalsete sammudeni. Meie Leedus pole siiani saavutatuga väga rahul. Oleme valmis olema palju aktiivsemad, et viia see koostööprotsess tegelike tulemusteni.

Sestap ka otsustasime ajal, kui kõik otsivad võimalusi kärbeteks, asutada uue ministeeriumi. Me jagame majandusministeeriumi kaheks - energeetikaministeeriumiks ja äriministeeriumiks. Energeetikaministeerium kannab muidugi väga suurt vastutust lükata Balti koostööd edasi, eriti strateegilisi plaane, energiajuhtmeid, tuumajaama, ühise energiaturu loomist.

Kas te näete hiljutise suurt osa Euroopat mõjutanud energiakriisi valguses mingit uut lootust Baltimaade ühise tuumajaama projekti edenemisele?

Ma mõistan muret Leedu poolse vaikuseperioodi pärast, millest rääkisin siin teie peaministri, presidendi ja majandusministriga. Sellel on mitmeid põhjuseid.

Esiteks on tuumajaama ehitamine üsna unikaalne asi - see erineb tee või silla ehitamisest. Kogu tehnilise ettevalmistuse faas - keskkonnahinnangud, tulususe analüüsimine, kõik tehnilised küsimused, millel on väga suur strateegiline tähtsus. Nende küsimustele vastuste leidmine on oluline, et saada täit pilti sellest, mida me vajame.

Selgete vastuse leidmiseks läheb vaja aega. Näiteks keskkonnamõjude hindamine võttis aega rohkem kui poolteist aastat ja lõppeb nüüd märtsi alguses. Me mõistame, et meie partneritel on mõningaid muresid. Me oleme valmis olema palju aktiivsemad ja efektiivemad. Me leppisime kokku erikohtumises Vilniuses märtsi alguses, kuhu tulevad peaministrid ja energiapoliitika eest vastutavad inimesed.

Progressi on vaja mitmes valdkonnas. Esiteks muidugi tuumajaama küsimuses. Kuid on ka asju, mida saab teostada isegi kiiremini. Näiteks Rootsiga ühendava elektrikaabli rajamine, kus kahetsusväärselt Baltimaad ei suutnud omavahel hakkama saada ja pidid abi paluma Euroopa Komisjonilt, et see oleks vahemees.

Ma muidugi püüdsin naljaviluks veenda ka peaminister Ansipit, et kui meie peaminister Godmanisega kokkuleppele ei saa, peaks tema otsustama. Kuid see oli muidugi nali ja teema on tõsine.

Ma mõistan Läti poolt, kuid meil on olemas tehniline ettevalmistus, meil on piisavalt finantse firmal, kes on valmis seda ehitama, samas kui Lätil on suuri probleeme. Mistap on kahju, et nad ei nõustu poliitilistel või psühholoogilistel põhjustel alustama selle elluviimist niipea, kui võimalik. Kuid ma loodan, et me saame kokkuleppele.

Kas teie kui äsja ametisse astunud peaministri arvates oli õiglane, et rahvas tuli tänavatele valitsuse vastu meelt avaldama asjade pärast, mis olid rohkem seotud enne teid tehtuga?

Ma ei süüdista rahvast selle pärast, et nad tulid valitsust kritiseerima. Ma võin süüdistada mõningaid noorukeid, kellest osa oli purjus ja osa tuli meelt lahutama, osa oli selleks meelelahutuseks valmistunud, võib-olla võtnud mõningaid õppetunde Tallinna või Riia rahutustest.

Ja muidugi majanduslangus on raske aeg, aga mitte esmaselt valitsusele, kelle ees võivad ka seista rasked otsused, vaid ennekõike rahvale. Eriti pärast sellist kiiret kasvu, kui inimesed hakkasid uskuma, et raskemad ajad on võimatud ning siis tulid ootamatult nii suured muutused. Eriti Leedus, kus eelmine valitsus enne valimisi lihtsalt poliitilistel põhjustel püüdis veenda kõiki, et elu on ilus ja läheb veel ilusamaks.

Võimule tulles palusime ekspertidel kirjeldada endale reaalset olukorda. Ja see polnud väga ilus. Me saime väga hästi aru, et me peame rääkima objektiivsest reaalsusest. See oli rahvale psühholoogiline šokk.

Eestis ja Lätis mõisteti muutunud olukorda tasapisi, Leedus tuli see ootamatult. Kuu aega enne jõule pidime me parlamendis vastu võtma radikaalseid otsuseid ja see muutis rahva närviliseks. Ning muidugi mõned noorukid kasutasid seda võimalust ära.

Andrius Kubilius

● Leedu konservatiivse Isamaliidu juht, sai pärast sotsiaaldemokraatide võimuperioodi mullu detsembris peaministriks.
● Sündinud 8. detsembril 1956.
● Külastas üleeile ja eile Lätit ja Eestit, kohtus oma kolleegide Ivars Godmanise ja Andrus Ansipi, president Toomas-Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Ene Ergma ja majandusminister Juhan Partsiga.

Tagasi üles