Poola ja Saksamaa lahendavad sõjaaegse massihaua saladust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arheoloog Zbigniew Sawicki jäänustega Malborkist.

FOTO: AFP / Scanpix

Teise maailmasõja avastused Poolas ei lõppe – sakslased ja poolakad üritavad lahendada Malborki linnast leitud paari tuhande inimese jäänuste saladust.




Poolas ei või iial teada, kus maa all peitub üllatusi, kirjutas Saksa ajaleht Die Welt riigi kurvast saatusest. See vastab tõele – siiani pole haruldased juhud, kui leitakse poolakate endi, juutide, sakslaste, ka venelaste ja ukrainlaste maised jäänuseid, mille sinna on jätnud 20. sajandi poliitilised õudused.



Malborki linnas, kust ka aastail 1996 ja 2005 massihaudu on leitud, paljastati enneolematult suured inimjäänuste kuhjad mullu oktoobris, kui sealsed ehitajad alustasid töid luksushotelli rajamiseks. Sellele järgnes mitu kuud põhjalikke uurimisi, täit tõde pole selgunud siiani.



Poola arheoloogide sõnul on II maailmasõja lõpust pärit luud suure tõenäosusega sakslaste omad, kuna sõja eel ja ajal kandis Malbork nime Marienburg ja kuulus Saksamaale. Jäänused olla ilmselt pärit 1945. aasta märtsist, kui linnas toimusid ägedad lahingud taanduvate Natsi-Saksa vägede ja pealetungiva Punaarmee vahel.



Väljakaevamiste juht, Poola arheoloog Zbigniew Sawicki kommenteeris Deutsche Wellele, et ilmselgelt pole umbkaudu 1800 inimese luud mitte sõjaväelaste, vaid tsiviilisikute jäänused, kuna nende hulgas on lapsi.



Surmapõhjuseid pole kõigi ohvrite puhul võimalik kindlaks teha, kuid uurijaile näib, et tegu on erinevate saatustega – vähem kui sajas leitud pealuus on kuuliaugud, mis viitavad hukkamisele. Ülejäänud võisid surma saada õhurünnakutes või ka lihtsalt surnuks nälgida, arvavad ajaloolased.



«Need inimesed maeti ebainimlikul ja õõvastaval moel,» kommenteeris jubedat leidu Deutsche Wellele Malborki linna esindaja Piotr Szwedowski. Peavalu valmistab uurijatele aga fakt, et hukkunute juurest ei ole leitud riideid ega mingeid muid isiklikke asju, isegi mitte ainust kuldhammast.



Szwedowski hinnangul võisid leitud inimesed hukkuda siis, kui suurem osa linna tollasest


30 000 elanikust oli sõja eest juba kaugemale põgenenud.



Saksa armee kuulutas 1944. aastal tollal Lääne-Preisimaal asunud Marienburgi «kindlustuseks» (Festung) koos mitme teise idarinde linnaga. Marienburgi saadeti kaitsma kaks divisjoni ja armee juhtkond tahtis kõik elanikud evakueerida, kirjutas Der Spiegel.



Saksa ajaloolase Rainer Zachariase andmetel eiras 1945. aastal armee evakuatsioonikäsku umbkaudu 3000 elanikku ja praeguseni on teadmata umbes 1840 sakslase saatus. See arv sobib massihauast leitud inimjäänuste omaga.



Samamoodi pole senini aga andmeid Vene ja Poola sunnitöölistest, kes aitasid põllumehi, ega Itaalia sõjavangidest, keda Marienburgis veel 1945. aasta alguses hoiti.

Tagasi üles