Sisuturundus
Ellujäämise Kunstide otsinguil Pähklisaare rabas
Tartu on koos Lõuna-Eestiga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Esimene osa põhiprogrammist on juba avalik, kuid lisaks kultuurisündmustele on meil veel palju teisi elamusi, mida Eestiga jagada. Luunja valla puhul on see kahtlemata kaunis loodus.
Tartu Raekoja platsist 20 km kaugusel asub laugaste ja õõtsikuga Pähklisaare maastikukaitseala, mille sügavustesse ei vii ühtegi laudteed ja samuti puuduvad suuna näitavad viidad. Kohaliku müüdi järgi on sinna omal ajal peidetud suur hulk Rootsi kuninga kulda ja hõbedat. Pähklisaare kaitsealal asuv Laukasoo on aidanud ajast aega sõja eest pakku pääseda, samuti on soo andnud korilastele küllaga marju. Räägitakse isegi lugusid, kuidas sealt esimese Eesti Vabariigi aegu olla vankritega jõhvikaid Tartu turule toodud.
“Praegune aeg Pähklisaarele tulla on super,” räägib loodusgiid Imre Arro, kes on Pähklisaarel käinud korduvalt. “Sügisene värviküllus ja talvine rabavaikus on omaette elamused, kuid varakevadine lumekoorikul kõndimine üle laugaste ja õõtsikute on midagi erilist." Loodusgiid soovitab jüripäevast jaanipäevani ehk alates 15. aprillist jätta aega linnurahuks, siis peaks inimesed Laukasohu sattumist vältima.
Laukasoos on olemas kõik soole iseloomulik - saab näha õõtsikut, raba, laugast ja rabasaart. Tõesti, sohu ei vii teid ja seetõttu ei saa autoga kohe kohale sõita, kuid looduses seiklejale on see pigem plussiks kui miinuseks. Sohu pääseb kõige lihtsamini Tartu külje alt Rõõmu-Viira teelt, mille 17 kilomeetril keerab pikk sirge metsatee sooni välja, siis Virksimetsa sihtkaitsevööndi sildi juurest tuleb hüpata üle kraavi ja raba on vasakul käel.
Varakevadine soo hurmab paksu lume, põdrajälgede, kauguses kostva luigetiivavihina ja laukasaare jõhvikatest punase palgega. Imre Arro lisab, et kes on harjunud looduses liikuma ja saab hakkama igasuguse ilmaga metsast välja tulemisega, saab Pähklisaare maastikukaitsealal kenasti ka ilma juhendamiseta hakkama. Kuid sel juhul on kõigest hoolimata vajalik võtta kaasa telefon, kus on kaardirakendus. Elamusteks on hädavajalikud kummikud ja võimalusel räätsad, sest raba on märg ja pehme.
Loodusgiid paneb kõigile looduses liikujatele südamele jätta endast selja taha loodus sellisena nagu ta oli. Tuleb jälgida kõigile teada tuntud head tava – võtta kaasa oma prügi ja teha lõket seal, kus on selleks ettenähtud koht.
Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmine on Tartu ja teiste Lõuna-Eesti omavalitsuste suurim valdkondadevaheline koostööprojekt ning Eesti 2024. aasta tippsündmus. Tegu on Euroopa suurima kultuurisündmusega.
Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programmi viib ellu Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega: Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.