Sisuturundus
Tartu tänavakunst hingab vabalt
Tartu on koos Lõuna-Eestiga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Tartu on juba aastaid olnud Eesti tänavakunsti pealinn. Tänavakunst on Tartule midagi väga iseloomulikku. Kultuuripealinna programmi kuuluv Stencibility läheb juba suvel Berliini Tartu tänavakunsti skeenet tutvustama.
Kui Tartu tänavate populaarsematest seinadest saaks teha ristlõike, võiks kokku lugeda juba üle kahekümne aasta jagu tänavakunsti aastarõngaid. Tartu linnavalitsus ja paljud siinsed elanikud kui ka külalised on tänavakunsti toetavad, Stencibility tänavakunstifestivalist on saanud iga-aastase traditsioon ning nõnda on tänavakunsti aastarõngad üha kasvada saanud. Inimeste toetus ja huvi on juba iseenesest erakordne (ja samal ajal väga normaalne!) ning andnud Tartus tegutsevatele kunstnikele juurde julgust ja huvi tulla värvipurgi või pintsliga tänavatele. Üldjuhul pole ohtu, et looming tänavatelt minema pühitakse. Iseäranis erakordseks teeb aga Tartu tänavakunsti ka see, et see on siin väga mitmes mõttes vaba ja iseseisev.
Möödunud aastal kutsus Stencibility festival tänavakunsti avastama endisesse ööklubisse Turu tänaval, kus läbi kolme korruse oli loodud kümneid teoseid.
Ruudu Rahumaru
Teiste eesti tänavakunstnike seas toimetas ka Gutface ning rühmitus Multistab. Näitust külastas vaid mõne üksiku päeva jooksul ligi 1500 inimest, mis näitab tartlaste suurt huvi.
RUUDU RAHUMARU
Nii Eestis kui üle maailma kohtab tänavatel ja maja seintel suuri seinamaalinguid ehk muraleid, mis on enamasti tehtud linna või omaniku tellimusel ja põhinevad eelneval kokkuleppel ja kavandil. Taolised suured teosed aitavad linnaruumi hubasemaks ja värvilisemaks muuta ning samuti jõuab kunst galeriidest tänavatele. Samas võib sedasorti lähenemine kärpida tänaval elava kunsti spontaansust, võimalust reageerida koheselt ja teravalt ühiskondlikele protsessidele ning piiritleb oluliselt tänavatel kaasa rääkivate kunstnike ringi.
Kunstnik Kairo maalimas Kaarsilla kõrval olevale elektrikapile maasikaid.
RUUDU RAHUMARU
Tartu tänavatel on aga ruumi mõlemale - nii muralitele kui ka spontaansele ja iseseisvale tänavakunstile. Nii on Vabaduse silla alusest saanud pidevalt muutuv ja arenev ning kunstnike dialoogil põhinev avalik galerii kõigile huvilistele. Linnaraamatukogu seinalt võib leida koondatud Tammsaare, elektrikappidelt üle linna vaatavad vastu mitmed naivistlikus stiilis maalitud inimesed ja nii edasi. Ka tänavakunstifestival Stencibility jätab nii kohalikele kui välismaalt saabunud kunstnikele võimalikult palju tegutsemisvabadust ja pakub neile küll kindla valiku linna või omanikega kooskõlastatud seinu, kus tegutseda võib, ent samal ajal saavad nad lõpliku seina valiku, teema ja vormi ise otsustada. Taoline vabadus annab võimaluse reageerida kiiresti ühiskonda just praegu puudutavatele teemadele, küsida õigeid küsimusi ja valida just kõige õigem vorm.
Nüüdseks juba lammutatud endise restorani “Kaseke” seinale ilmus üleöö reaktsioonina pandeemiale Jarek Kasari sõnum kunstirühmituselt Printsess Täna.
Ruudu Marurahu
Kunsti- ja sõnavabadus ei ole kõigis linnades iseenesestmõistetav, ent heade mõtete Tartus võib ja saab. Tartu tänavakunsti eripäradest ja vabadusest saavad peagi osa huvilised mujal Euroopas, sest Stencibility läheb koos kohalike tänavakunstnikega Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames turneele. Kõigepealt sõidavad Tartu kunstnikud Kairo, Stina Leek, Gutface ning Edward von Lõngus Berliini, kus avatakse juunis Tartu tänavakunsti tutvustav näitus. Samad kunstnikud joonistavad ka Berliini tänavatele ning nendega kaasa tuuritab ka Stencibility kleepsubuss “Släp!”.