K, 5.10.2022

Sõda Ukrainas on rahulolu peaministri ja valitsuse tööga tõstnud

BNS
Sõda Ukrainas on rahulolu peaministri ja valitsuse tööga tõstnud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti peaminister Kaja Kallas.
Eesti peaminister Kaja Kallas. Foto: Pascal Bastien

Sõda Ukrainas on viimasel ajal rahulolu peaminister Kaja Kallase ja valitsuse tööga märkimisväärselt tõstnud, selgub uuringufirma Norstat Eesti küsitlusest.

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 47 protsenti vastajateks kiidab heaks, kuidas peaminister Kaja Kallas saab oma tööga hakkama ning 43 protsneti ei kiida heaks. 59 protsndi vastajate arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi või pigem hästi.

Alates eelmise aasta oktoobrist küsib Ühiskonnauuringute Instituut regulaarselt inimeste arvamust selle kohta, kuidas saavad oma tööga hakkama peaminister ja valitsus tervikuna. Küsimused esitatakse vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul Norstati erakondliku eelistuse küsitluses.

Peaministri töö kohta küsiti, kas vastaja kiidab heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama? 47 protsenti küsitletutest vastas «kiidan heaks», 43 protsenti «ei kiida heaks» ning 11 protsenti ütles «ei oska öelda».

Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 59 protsenti küsitletutest vastas «väga hästi» või «pigem hästi», 35 protsenti «pigem halvasti» või «väga halvasti» ning kuus protsenti «ei oska öelda».

Erakondliku eelistuse põhjal on nii peaministri kui valitsuse tööga rahul Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad. Keskerakonna toetajad on enamuses rahul valitsuse tööga, kuid rahulolematud peaministri tööga. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa toetajate seas on ülekaalus vastajad, kes on nii peaministri kui valitsuse tööga rahulolematud.

Rahulolu peaministri ja valitsuse tööga oli madalseisus jaanuaris, kui riigikogus ning ühiskonnas laiemalt käisid teravad vaidlused märkimisväärselt tõusnud energiahindade teemal. Jaanuari lõpus läbi viidud küsitluses kiitis peaministri töö heaks 26 protsenti ning valitsuse tööga oli rahul 35 protsenti küsitletutest. Seega on kahe kuuga tõusnud rahulolu peaministri tööga 21 ning valitsuse tööga 24 protsendipunkti võrra.

Tartu ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et paljude valijate silmis on muutunud julgeolekuolukorras Reformierakond leidnud endale juhi ja valitsus peaministri. «Kui koroonakriisi viimaste lainete ning energiahindade tõusu ajal oli avalikkuse hukkamõist Reformierakonna ja Kaja Kallase juhtimisele vägagi laiapõhjaline, siis praegu näeme, et nii erakond kui ka erakonna juht on juurde võitnud märkimisväärselt toetust,» ütles Mölder.

Heakskiit Kaja Kallase tegevusele on kahe kuuga laias laastus kahekordistunud kõigi erakondade toetajate hulgas, välja arvatud Reformierakond ise, kus see heakskiit juba enne oli väga kõrge. «Tõsi, olulised erinevused siiski püsivad ning näiteks Isamaa toetajate hulgas kiidab Kaja Kallase tegevuse heaks hetkel ainult 28 protsenti ja EKRE toetajate seas ainult üheksa protsenti vastajatest,» ütles Mölder.

Osa sellest üldisest toetuse tõusust on Mölderi sõnul ilmselt valijate automaatne reaktsioon kriisiolukorras, teisalt aga ka peegeldus Kaja Kallase aktiivsest tegutsemist ja selgest sõnumist rahvusvahelisel areenil. «Mida rohkem me aga uue julgeolekuolukorraga harjume, seda enam muutub ka määravaks ilmselt mitte enam üldine mulje, vaid konkreetsed sammud Eesti julgeoleku kindlustamisel. Sammud, mida me alles praegu hakkame tegema või mis tegemata jäävad,» lisas Mölder.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 21.-28. märtsil ning sellele vastas kokku 1004 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Märksõnad
Tagasi üles