E, 5.12.2022

Kõlvart tahab Tallinna haiglale veel ühte maa-alust korrust

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Kõlvart tahab Tallinna haiglale veel ühte maa-alust korrust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tallinna haigla eskiis.
Tallinna haigla eskiis. Foto: Tallinna linnavalitsus

Tallinn on esitanud taotluse riigile, et eraldada uuele haiglale varjendiks sobiva maa-aluse korruse ehitamiseks 50 miljonit eurot.

Kaitseinvesteeringute kasvamisel on hea aeg mõelda ka tsiviilkaitsele, mistõttu võiks riigi lisaeelarves sellele olla ruumi, leiab linnavalitsus. Tallinnas ega Eestis ei ole praegu ühelgi haiglal maa-alust varjendit. Samal ajal Soomes ja Rootsis on need aga väga levinud. Vahetult pärast teist maailmasõda ehitatud haiglad on maailmas varjenditega, kuid rahuajal hakati rohkem mõtlema energia ja raha säästmisele. Haigla keldrikorrus peaks olema võimeline iseseisvalt funktsioneerima ning neid võib rakendada mitmel viisil, kirjutas Pealinn.

«Me räägime -2 korrusest, mis võiks kanda erinevaid funktsioone. See võiks olla pommivarjend, aga samas see oleks lisaressurss välihaigla jaoks, kui oleks vaja operatiivselt luua täiendavaid voodikohti,» selgitas linnapea Mihhail Kõlvart.

«Kui räägime sõja kontekstis, siis peab olema personalile ja patsiendile ohutu keskkond. Elektrit saab generaatorist, vett saab ka tänapäeval tuua, aga ilma personali, ravimite ja ohutu keskkonnata raviteenust osutada ei saa,» selgitas Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

Adlase sõnul ei jääks keldrikorrused kasutuseta, sest need saavad praktilised ruumid olla. «Kui räägime maa-alustest korrustest, siis Rootsis tuntud haigla Södersjukhuset on ehitanud omale treeningkeskuse. Seal treenitakse noori arste ja oma personali. Iisrael on rakendanud seal ka COVID osakonna, selliseid varjendeid saab rakendada ka tavaelus,» lisas ta.

Praegu kestab veel projekteerimise faas, mis tähendab, et lisarahastuse saamisel on võimalik maa alla korrus planeerida ja välja ehitada. Kõlvarti sõnul on probleem rahastuses.« Pidime arvestama ka sellega, et meil ei olnud selgust finantseerimise osas. Tegelikult seda selgust pole ka praegu. Me ei tea, kas ja kui palju riik osaleb selle projekti finantseerimisel. Sellepärast pöördume ka valitsuse poole järjekordselt,» selgitas Kõlvart.

Linn loodab tema sõnul, et lisarahastus saab riigi poolt rohelise tule. Otsustamiseks aga aega napib, sest projekteerimistööd juba käivad.

Märksõnad
Tagasi üles