Õiguskantsleri tulevik tekitas valitsuses küsimusi

Õiguskantsler Indrek Teder.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Valitsus arutas täna vaid ühte punkti – riigikogu algatatud seaduseelnõu, mis muudaks õiguskantsleri töökorraldust.

Valitsus kiitis eelnõu heaks, kuid soovitas riigikogul seda veel mõnes punktis põhjalikult arutada.

Ministrid pidasid nimelt vajalikuks, et riigikogu paneks paika, millal on õiguskantsleril kohustus avaldus menetlusse võtta ja millal on tal õigus sellest keelduda.

Valitsus lisas enda heakskiitvale otsusele ka justiitsministeeriumi hinnangu, et eelnõu võib seada ohtu õiguskantsleri põhifunktsioonide täitmise.

Ministeerium leidis, et eelnõu jätab õiguskantslerile avara otsustamisruumi, kas ja millal enda põhiseadusest tulenevaid ülesandeid täita.

Justiitsministeerium on teinud mitmeid ettepanekuid eelnõu sõnastuse muutmiseks avalduse läbivaatamata jätmise aluste, sh avaliku huvi määratlemise ja otstarbekuse kriteeriumi kohta.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on muuta õiguskantsleri riigikogule esitatava aastaülevaatega seonduvat ning täpsustada õiguskantslerile esitatud avalduse menetlusse võtmise või võtmata jätmise aluseid.

Eelnõu üritab ka muuta õiguskantsleri allujatele palga maksmise aluseid, ajakohastada seaduse sõnastust ning viiteid ja tunnistada kehtetuks praktikas sisustamata sätteid.

Eelnõuga täpsustab, et avaldusealuses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust, süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetavat määrust, samuti kohtuvälise menetleja otsust väärteomenetluses ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust, süüteomenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust.

Muudatusega plaanitakse välistatakse õiguskantsleri sekkumine õigusemõistmisesse.

Eelnõu jõustumisel tekib õiguskantsleril õigus edastada avaldus lahendamiseks asjakohasele järelevalveorganile, kui see on avaldaja kaitseks otstarbekas ja delikaatseid isikuandmeid sisaldava avalduse osas on avaldaja nõusolek.

Praktikas on õiguskantsler avaldusi edastanud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest lähtudes.

Sarnaselt teiste põhiseaduslike institutsioonidega võimaldab eelnõu kujundada õiguskantsleril ise töötasustamise aluseid oma asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate osas.
 

Tagasi üles