Ukrainlased on motiveeritud ja usinad eesti keele õppijad

See stend asub mõned aastad tagasi avatud Narva eesti keele majas. Suurel osal Narva volikogu saadikutest tasuks küsida sealt abi eesti keele õppimisel. Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

Eesti keele õppijaid ei ole kunagi olnud nii palju, kui sel aastal. Lisaks juba neile Eesti elanikele, kes pole keelt selgeks saanud, on juurde tulnud ka tuhanded ukrainlased. 

Psühholoog ja koolitaja Natalia Kitam kirjutas sotsiaalmeedias, et tema uuenduslikus veebipõhises keeleõppe grupis «Räägi minuga» on juba 5485 õpilast. Tema ja raadio kõnetehnika ekspert Einar Kraut on välja töötanud keeleõppe metoodika, mis põhineb häälikute ja häälduse äraõppimisel. Sellega luuakse inimese ajju justkui n-ö keelepesa, mis aitab keelt juba hõlpsamalt ja kindlamalt edasi õppida.

Üks selle koolituse läbinud ukrainlanna Sofia Brehman ütles Postimehele, et kaheksa nädalaga on tulemused hämmastavad.

«Hääldus niisama ei tule, seda on vaja õppida. Hakkasin õppima Kitami ja Kraudi juures sügisel. Kui olin läbinud esimese õppeperioodi, siis kuulasin uuesti seda harjutust, mille salvestasin siis, kui alustasin – olin lausa šokis, kui halvasti rääkisin,» kirjeldas Tartus elav Sofia selges ja peaaegu aktsendivabas eesti keeles uudse meetodi tulemuslikkust.

Tõenäoliselt kuuleme programmi tulemustest edaspidi rohkem, kui kõik need tuhanded eesti keele huvilised, kes on juba kursusele registreerunud, võivad sellest rääkida.

Erinevalt n-ö tavalistest keeleõppe meetoditest põhineb Kitami ja Kraudi meetod eestlaste võimalusele aidata kaasa oma töökaaslaste, naabrite ja tuttavate eesti keele omandamisele. Kitami sõnul on võtmeks keelepraktika ehk siis olukord, kus muu keele rääkijate osakaal suhtluskeskkonnas jääb alla 10 protsendi.

Aastaid on eesti keelt täiskasvanutele õpetanud Integratsiooni Sihtasutus. Keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi rääkis Postimehele käimalükatud mahukast riigihankest, et leida koolitajad kümne tuhande ukrainlase koolitamiseks. Mai alguseni oodatakse koolitajate pakkumisi, et siis juunist hakata suuremale hulgale huvilistele eesti keelt õpetama.

Kui Kitami ja Kraudi meetod paneb proovile kogu eestikeelse ühiskonna võimekuse oma keelt teistele õpetada, siis Integratsiooni SA keeleõpe põhineb klassikalisel kontaktõppel klassiruumis, mis tähendab, et on vaja palju õpetajaid.

Tondi sõnul saavad eesti keel õpetamise konkursil osaleda kõik, kes on saanud keeleametilt koolitusloa õpetada A1 ja A2 tasemel eesti keelt. «Tavaliselt oleme oodanud vaid eesti keele õpetajaid, nüüd ootame ka teiste keelte õpetajaid, kellel on eesti keele õpetamise oskus ja kogemus. Oleme Integratsiooni SA kodulehel avaldanud ka ankeedi vabatahtlikele, kes tahavad eesti keelt õpetada, et nad saaksid endast märku anda,» selgitas Tondi.

Sihtasutuse kaudu õpib eesti keelt aastas keskmiselt neli tuhat inimest, kuid tänavu võib see arv tõusta neljateistkümne tuhandeni. Tondi sõnul on eesti keele õpetajad väga rahul ukrainlastega, kes on väga motiveeritud õppijad. «Neil on väga selge eesmärk ning nad teavad, et see keel peab neile selgeks saama. Õpetajad on ka seetõttu positiivsemalt meelestatud, et ukrainlased on rohkem õpivalmis. Motiveeritud ja õpivalmis õpilasi on õpetajatel hea õpetada,» selgitas SA keeleõppe valdkonna juht.