TAI: koroona on eestimaalaste eluiga langetanud
12. aprill 2022, 12:58
Eelmisel aastal oli Eestis ülekaalukalt suurim eluaastate vähendaja Covid-19, näitas Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri esialgsetel andmetel põhinev analüüs.
Analüüsi tulemuste põhjal vähenes oodatav eluiga 2021. aastal meestel 1,6 ja naistel 1,3 aasta võrra.
Viimastel aastakümnetel on oodatav eluiga Eestis järjest kasvanud, ent 2020. aastal tõus peatus ja toimus väike langus. Meestel põhjustasid üle-eelmisel aastal oodatava eluea langust peamiselt alkoholiga seotud surmad, samuti õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (sealhulgas enesetapud) ning Covid-19.
Samad põhjused tingisid eluea langust ka naistel, kelle puhul Covid-19 osakaal oli suurem. Eluiga mõjutasid teisalt kasvu suunas 2020. aastal surmad vereringeelundite ja hingamisteede haigustesse ning pahaloomulistesse kasvajatesse nii meestel kui ka naistel.
Eelmisel aastal langes oodatav eluiga oluliselt rohkem ning selle ülekaalukas põhjus oli nii meeste kui ka naiste puhul koroona, mis vähendas eluiga vastavalt 1,0 ja 0,8 aastat. Erinevalt 2020. aastast mõjutasid 2021. aastal eluea langust märkimisväärselt ka vereringeelundite haigused, mõnevõrra vähem alkoholiga seotud surmad.
Lisaks kevadisele ja sügisesele Covid-19 puhangule täheldati eelmisel aastal oodatavast suuremat suremust ehk liigsuremust ka suvise kuumalaine ajal, mil surmajuhtude arv suurenes põhiliselt vereringeelundite haiguste tagajärjel. Suvel kasvas ka vähisurmade arv, ent aasta kokkuvõttes mõjutasid vähisurmad eluiga pigem kasvu suunas.
2021. aastal mõjutas eluea langust suremus enamikus vanuserühmades, kõige rohkem 60-aastaste ja vanemate seas mõlema soo puhul, 2020. aastal aga 30–64-aastaste meeste ja 50–69-aastaste naiste seas.
«2020. aastal olid tõenäoliselt esiplaanil psühhosotsiaalsed tegurid, mis muuhulgas võisid soodustada alkoholi liigtarbimist ja sellega seotud surmasid. 2021. aasta puhul võib eeldada, et lisaks Covid-19 otsesele mõjule on eluea langusele kaasa aidanud nii plaanilise ravi edasilükkamine kui ka Covid-19 läbipõdemise kaugtagajärjed,» lisas TAI juhtivteadur Mall Leinsalu.
Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhi Urmas Sule ütles Postimehele jaanuaris, et meditsiinistatistikast ei ole võimalik välja lugeda seda, kas liigsuremuse juures võis oma osa olla ka plaanilise ravi katkemisel ja pikkadel järjekordadel.
«Et selliseid seoseid leida, peaks tegema spetsiifilisi uuringuid ja ka siis on see raske, sest see eeldaks kõigi juhtumite või vähemalt valikuliselt päris suure osa juhtumite analüüsi päris rohujuure tasandil,» rääkis Sule. Tema hinnangul liigsuremus otseselt arstiabi kättesaadavusega seotud ei ole. «Me oleme ikkagi väike rahvas ja üks aasta on liiga väike periood, kus anda mingeid suuri hinnanguid siia- või sinnapoole.»
Eelmise aasta surmade põhjused avaldab TAI lõplikena 8. juunil, praegune analüüs põhineb esialgsetel andmetel.