Reitingud: Reformierakonna toetus tõusis üle 30 protsendi

Kaja Kallas Foto: Remo Tõnismäe

Reformierakonna toetus tõusis üle 30 protsendi edestades suurelt teisel kohal olevat Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE).

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 21,1 protsenti ja erakonda Eesti 200 17,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Reformierakonna toetus tõusis nädalaga 1,6 protsendipunkti võrra ja viimati oli see nii kõrge eelmise aasta augustis.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 16,6 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,8 protsendiga ning Isamaa 4,8 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,8 protsenti ja opositsioonierakondi 32,7 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder märkis, et praeguseks on Reformierakond mugavalt taastanud enda esikoha reitingutabelite tipus ning viimane nädal tõi neile võrreldes lähima konkurendi EKRE-ga natuke täiendavat toetuslisa.

«Absoluutarvudes on Reformierakonna toetus püsinud alates märtsi algusest võrdlemisi stabiilne ning nende suhteline toetus on kasvanud selle tõttu, et kõikide teiste erakondade toetajate absoluutarvud on vähenenud ning erakondlikku eelistust mitte omavate valijate osakaal on kasvanud,» selgitas Mölder.

Reformierakonnale järgnevate EKRE, Eesti 200 ja Keskerakonna toetuses ei ole viimastel nädalatel märkimisväärseid muutusi või trende märgata. Eesti 200 toetuse kasv on peatunud ning EKRE ja Keskerakonna toetusnumbrid on alates märtsi algusest olnud võrdlemisi stabiilsed.

«Huvitavaid erinevusi näeme siin rahvuste lõikes. Kuni kohalike valimiste eelõhtuni oli Eesti 200 toetus venelaste ja eestlaste hulgas üpriski võrdne ning valimistele järgnenud toetuse kasv leidis aset ennekõike eestlaste seas. Viimastel nädalatel näeme, et erakonna toetus on vene keelt kõnelevate valijate hulgas püsinud suhteliselt stabiilne ning hakanud kahanema just eestlastest valijate hulgas. Keskerakonna puhul näeme toetuse kahanemist aga ennekõike just vene keelt kõnelevate valijate hulgas, samas kui eestlaste seas on nende toetus viimase kuu aja jooksul isegi paar protsendipunkti kasvanud,» märkis Mölder.

Vene keelt kõnelevate valijate hulgas on Mölderi sõnul jõudsalt toetust juurde võitnud EKRE, keda praegu valiks 18,4 protsenti vene keelt kõnelevatest valijatest. EKRE toetuse vahe eestlaste ja venelaste hulgas on praegu umbes kolm protsendipunkti, samas kui kaks aastat tagasi EKRE-l toetuspind mitte-eestlastest valijate hulgas praktiliselt puudus.

Jätkuvalt on kahanenud Isamaa ja sotsiaaldemokraatide toetusnumbrid ning mõlemad on jõudnud tagasi tasemele, kus nad olid eelmise aasta esimeses pooles.

«Kui vaadata iganädalasi tulemusi, siis on näha, et neljast nädalast kõige viimasel nädalal oli Isamaa toetus suhteliselt kõrgem, samas kui sotsiaaldemokraatide hilisemad tulemused on olnud selgelt halvemad, kui nende nädalane tulemus neli nädalat tagasi, mis oli 9,3 protsenti. Seega on märke sellest, et Isamaa toetuse langus võib hakata pidurduma, samas kui sotsiaaldemokraatidel võib suurem toetuse kahanemine veel ees olla,» lisas Mölder.