FOTOD JA VIDEO ⟩ Zelenskõi riigikogule: ma olen siiralt tänulik teie toetuse eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esineb täna kell 12 riigikogu ees videopöördumisega. Zelenskõi pöördumine toimub vahetult enne riigikogu infotundi, mille algusaeg lükkub Ukraina presidendi esinemise tõttu edasi.

Ukraina presidendi kõne täistekst:

«Lugupeetud härra spiiker! Lugupeetud proua peaminister! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja Eesti rahvas! Ma olen tänulik võimaluse eest pöörduda täna teie poole olukorras, mis viib meid kõiki kõige pimedamatesse aegadesse 20. sajandil. Kolmekümne aasta jooksul on Euroopa rahvad nautinud rahu, vabadust ja ühiseid võimalusi arenguks. Nüüd aga on Vene revanšism hävitanud kõik selle hea, mis on kümneid aastaid toiminud just Euroopa rahu nimel ja stabiilse Euroopa nimel. Aga globaalsest turvalisusest, julgeolekust on jäänud alles ainult varemed – sellised varemed, nagu on alles jäänud Ukraina linnadest, mille on puruks pommitanud Vene raketid, Vene õhuvägi.

Kõik rahvusvahelised institutsioonid peavad [meid] toetama, ÜRO, OSCE ja teised. Nad ei ole võimelised praegu peatama Venemaa agressiooni, kuigi just selleks oli loodud regionaalne allianss ja eelkõige NATO. Praegune olukord ei ole lihtne, kellelgi ei ole sajaprotsendilist kindlust, kas hakatakse reaalselt kaitsma oma liikmeid Venemaa mastaapse pealetungi eest, nagu on praegu Ukrainas. Hiljem võib saada sellest pealetung, kus kasutatakse ka massihävitusrelvi, esimest korda paljude aastate jooksul on suur julgeolekurisk, et Venemaa kasutab tuumarelva või keemilist relva. Venemaa, kasutades mustandeid omavahel, räägivad otse, et Venemaa vallutaks kõik Euroopa riigid. Nad ei räägi sellest lihtsalt emotsioonide ajel, vaid räägivad sellest süsteemselt ja õpetavad Vene auditooriumile, et sõda naabrite vastu on norm.

Venemaa püüded proovida Ukrainat hõivata kaheksa aasta jooksul on teinud Euroopa julgeolekureaalsusega sedasama, mida on ka teiega tehtud: massilised deporteerimised, soov hävitada kõik, kes toetavad natsionaalset ideed. Praegu on üle 500 000 ukrainlase sunniviisiliselt ümber asustatud. Kujutage endale ette, kujutage ette, kui okupandid haaraksid näiteks, vabandage, võtaksid eesmärgiks viia välja terve Tallinna, terve linna – linn oli ja teda enam ei ole. See on kolmandik kogu teie elanikest. Deporteeritud ukrainlased jäetakse ilma dokumentidest, kõik võetakse ära, võetakse ära telefonid. Nad viiakse Venemaa kaugetesse regioonidesse ja igatmoodi takistatakse neil tagasi Ukrainasse tulla. Lapsed eraldatakse vanematest ja tahetakse anda ebaseaduslikuks adopteerimiseks Vene peredesse. Ukraina linnades, mis on Venemaa rünnakute ohvriks langenud, on juba kümneid ja kümneid ohvreid, kus Venemaa sõjavägi kasutab kõiki relvaliike ja õhulööke ja rünnakuid, kaasa arvatud fosforpomme ja teisi relvi, mis on rahvusvaheliste normidega keelatud. See on selge terror tsiviilelanikkonna vastu. See on püüd murda rahva vastupanu ja hävitada see põlvkondadeks.

Miks Venemaa riiklik juhtkond seda kõike teeb? Kuidas on Moskva saanud sellise karistamatuse tunde? Ma olen kindel, et te teate vastust sellele küsimusele. See on selge. Ühelt poolt on Venemaa, kasutades oma privileege rahvusvahelistes struktuurides, mille ta on okupeerinud oma püsiliikmena, julgeolekunõukogus saavutanud olukorra, kus ta võib vetostada otsuseid ka teiste regioonide suhtes, kus ta sõdib. Aga teiselt poolt, Venemaa juhtkond ei usu sellesse, et Euroopa suudaks Venemaa vastutusele võtta, et Euroopa suudaks kohustada Venemaad rahule. Nad panustavad killustatusele, Euroopa killustatusele. Ja et ... prioriteet on Euroopa jaoks kõrgem kui julgeolekuprioriteet või isegi ellujäämisprioriteet, Venemaa naaberriikidele.

Eesti rahvas ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Praegu võib Venemaa kas peatada või kaotada väga kauaks ajaks lootus kogu Euroopas vabale ja tsiviliseeritud elule, mis oleks reguleeritud rahvusvaheliste normide, mitte jõuga. Ma olen tänulik teile, et te saate sellest aru. On juba hea lehekülg meie ühises loos: kogunemine 26. veebruaril kümnete tuhandete eestlastega Tallinna südames Vabaduse väljakul, kus te toetasite Ukrainat ja Euroopa vabadust. Eesti on üks esimesi, kes andis Ukrainale vajaminevat abi. See on tõsi, eriti relvaabi. Ma olen teile siiralt tänulik teie toetuse eest. Te olite ja jääte meie printsipiaalseteks toetajateks ka teistes Euroopa organisatsioonides, kaasa arvatud sanktsioonipoliitikas. Ma olen tänulik teile selle eest, et te olete keeldunud Vene energiakandjatest, kaasa arvatud Euroopa gaasist, mis teeb Venemaa enesekindlaks. On tähtis otsida samasugust suhtumist ka teistelt rahvastelt.

Aga me peame tegema kõike palju rohkem, et peatada Euroopa tagasiminekut 1940. aastatesse, kus me nägime okupatsiooni, mille elas üle ka teie riik. Riigid ei pea kordama neid ajaloo musti lehekülgi, kui ukrainlased ja eestlased deporteeriti paljudeks aastateks Siberisse või kaugele Venemaale, kus on piisavalt Ukraina ja Eesti inimeste haudasid, kus on hukkunud kommunismi deporteerimise ohvrid.

Ma kutsun teid üles leidma Euroopa Liidu tasandil instrumente, mis tõesti mõjuksid Venemaale ja mis tooksid kõik deporteeritud inimesed tagasi koju. Euroopa Liidul on see jõud, et seda tagada. Euroopa Liit peab kasutama seda jõudu. Kuni Venemaa ei too tagasi Ukrainast välja viidud tuhandeid varastatud lapsi, ei pea ta saama mitte ühtegi raha Euroopa ettevõtetelt ega riikidelt. Euroopa Liit ei tohi olla deporteerimise sponsor, Euroopa Liit ei pea olema sõja sponsor. Vaja on veel tõsisemalt suhtuda sanktsioonidesse Venemaa vastu. Sanktsioonid on möödapääsmatud, sest need on praegu ainuke instrument, et sundida Venemaa rahule. Ma kutsun teid üles, et kinnitada uus, väga tähtis sanktsioonipakett Venemaa vastu Euroopa Liidu tasandil, et kaitsta ja blokeerida täiesti Venemaa pangad, kõik Vene pangad, mitte ainult osad. Ma kutsun üles, et te paneksite ka nafta sanktsioonipaketti, on vaja embargot kogu Euroopa Liidu tasandil.

Ja palun teie riiki, teie spetsialiste ühineda ühise töörühmaga, mis on loodud sõjakuritegude uurimiseks sõltumatu Ukraina territooriumil. Ka tehniline abi on asendamatu ja väga vajalik. Juba praegu on kümneid tuhandeid inimesi piinatud ja tapetud, pommitatud on sünnitusmajasid, palju ladusid toiduga, ja inimesi, kes on varjendites – nad teadsid, et seal varjendis, ma rõhutan, peidavad ennast lapsed. Ei ole sellist julmust, mida ei ole teinud Vene sõdurid nende 49 sissetungipäeva jooksul. Kõiki sõjakuritegusid peab kindlasti uurima, tuvastama süüdlased ja nad üles leidma. Ükskõik, kui palju selleks aega kulub. Aga kui me teeme seda koos teiega, koos teiste Euroopa riikidega, suudame seda teha palju kiiremini. Enamik ei ole ikka veel vastutusele võetud toime pandud sõjakuritegude eest. See on põhimõtte küsimus, et uus põlvkond Vene mõrtsukaid vastutaks. Seda on praegu vaja teha, võtta nad vastutusele, et ei peaks pärast neid otsima sõjakuritegude eest, juba, mis on teostatud Baltikumi ja Poola või teiste riikide vastu. Kõik, kes on valinud enda jaoks vabaduse 20. sajandil, peavad saama selle alles hoida ka 21. sajandil.

Ukraina jääb alati tänulikuks Eestile meie riigi toetamise eest ja Euroopa integratsiooni eest. Ma olen tänulik, et te saate aru, et Ukraina Euroopa Liiduga liitumine ei ole lihtsalt majandusküsimus või mingi abstraktne poliitikaküsimus. See on julgeolekuküsimus ning vabaduse ja demokraatia garanteerimise küsimus Kesk‑ ja Ida-Euroopas. Ukraina peab saama Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse juba lähiajal, juba praegu. Ja pärast sõda, kui Venemaa on sõja kaotanud, juba siis peame saama ja see juhtub, see on tähtis lõpule viia. Venemaale ja kõigele revanšistidele peab kohale jõudma, et sõda ei vii plaanitu realiseerumiseni. Me töötame juba IT‑valdkonnas, juba demonstreerime teistele riikidele tänapäevaste digilahenduste eeliseid riigijuhtimises, ja pärast sõda me hakkame seda veel rohkem näitama. See muutub veel aktuaalsemaks, et riigiasutused saaksid töötada edasi, et ettevõtted tuleksid tagasi küberturvalisuse tagamiseks.

Lugupeetud Eesti rahvas, prouad ja härrad! Mõne tunni pärast tulevad Kiievisse kolme Balti riigi presidendid ja Poola president. Ma ootan väga nendega kohtumist – ja kohtumist teie presidendi härra Alar Karisega. Sellised visiidid meie riigi pealinna on meile väga tähtsad. Ka Euroopa toetus on meile meie vabadusvõitluses tähtis ja see on tõend sellest, et Euroopa vabaduse kaitsjad ühendavad ka edaspidi oma jõud, mis tahes poliitilisi või majanduslikke reveransse Venemaale tegemata. Eurooplased peavad kõik jõud rakendama selleks, et uuendada ja taastada Euroopa õigus ja õiglus. See on ülesanne, mida me saame Euroopa tasandil ja kogu Euroopa Liidu tasandil ellu viia ainult koos teiste meie sõjavastase koalitsiooni liikmetega. Kui Euroopa raiskab aega, siis Venemaa kasutab seda ära selleks, et laiendada oma sõjategevust ka teistele territooriumidele. Aga üheskoos ei luba me sellel kunagi juhtuda. Suur tänu! Suur tänu Eesti! Slava Ukraini!»