Ministrid peavad tulevikus ametist lahkudes valima uue töökoha seadust järgides
21. aprill 2022, 14:44
Valitsus otsustas, et tulevikus ei ole ametist lahkuv minister vaba valima iga töökohta ning keelatud on ministritoolilt oma senise vastutusala asutusse tööleminek. Seni oli selline tegevuspiirang soovituslik.
Valitsus kinnitas täna justiitsministeeriumis ettevalmistatud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused, millega senine soovituslik tegevuspiirang ministritele kirjutatakse seadusesse ja rõhutatakse juba olemasolevaid põhiseaduslikke piiranguid veelgi selgesõnalisemalt.
«Korruptsiooni vähendamine on üks selle koalitsiooni olulisemaid prioriteete. See eelnõu on järjekordne samm, millega oma tahet selle väljajuurimiseks kinnitame,» sõnas justiitsminister Maris Lauri täna pressikonverentsil.
Eelnõuga seadusesse lisatav tegevuspiirang tähendab, et kuue kuu jooksul pärast ministrina töötamist on keelatud asuda tööle juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema poolt ministrina juhitud ministeeriumi valitsemisalasse. Seda juhul, kui minister on oma ametiaja jooksul langetanud selle tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui neil on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga.
Justiitsministri sõnul on selle algul võõrana tundunud mõttega jõutud juba harjuda, sest veidi enam kui aasta tagasi kiitis sama valitsuskoalitsioon heaks huvide konflikti vältimise juhised.
«Keeld ministril asuda pärast ametikohalt lahkumist teatud perioodil tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liikmena on meil hea tava tasandil kokku lepitud, nüüd on aeg kirjutada see ka seadusesse,» lisas ta.
Teise olulise täpsustusena sõnastatakse seaduses veelgi selgemalt, et seosed aktsiaseltsi, osaühingu või tulundusühistu juhatuse või nõukogu tasandil on valitsuse liikmeks olemise ajal välistatud ja vastuolus meie põhiseadusega.
«Põhiseaduse kohaselt ei tohi valitsuse liikmed olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse ja oluline on mõista, et põhiseadus ei erista siin ka riigi, kohaliku omavalitsuse ega eraomandis olevaid äriühinguid,» selgitas Lauri. Seega hõlmab piirang nii kohalike omavalitsuste omandis olevaid ühinguid, aga ka näiteks korteriühistuid.