Lõppev nädal ja ka järgmised paar on paljuaastase keskmisega võrreldes 3–5 kraadi jahedamad. Maksimumid on aga kuni paarkümmend kraadi madalamad: 27 kraadi asemel 7 kraadi on nörritav.
Aprillis on ilmade kiire vaheldumine loomulik, sest just siis hakkab atmosfääris kehtestuma sooja poolaasta tsirkulatsioon. Talvise valdavalt läänesuunalise voo asemel võitlevad Eesti kohal omavahel põhja- või lõunasuunaline õhuvool. Suured kõrgrõhkkonnad Põhja-Atlandi kohal võivad blokeerida tavalise jugavoolu läänest itta suunatud trajektoori ning sundida õhuvoolu liikuma endast põhja ja lõuna poolt. Sõltuvalt õhuvoolude suunast võime saada põhjast külma õhku ikka veel jäise Arktika kohalt või Atlandilt või lõunast suviselt sooja õhku. Meie saame just põhja poolt tuleva õhu ning praegu paistab selline olukord veel mõnda aega püsivat, selle suhtes on erinevad ilmamudelid üsna üht meelt. Suvist sooja veel ei paista.
Mida oodata suvel?
Siin lähtutakse El Niño nn lõunaostsillatsiooni faasist, mis oli sel talvel La Niña ehk siis külm faas: Vaikse ookeani keskosas oli vee temperatuur keskmisest madalam. Prognoosid näitavad selle faasi jätkumist ka suvekuudeks. Tegelikult oli see faas ka eelmisel suvel ning tõi kaasa ekstreemset kuiva ja kuuma ilma Ameerika läänerannikul. Selle põhjuseks oli Vaikse ookeani idaosast Ameerika läänerannikule ulatunud kõrgrõhuala. Sarnast rõhuala prognoositakse ulatuvat isegi Euroopani välja, ainult Põhja-Euroopa kohale on prognoositud pigem keskmisest madalam rõhk. Siit ka prognoos, mis lubab suure osa Euroopa jaoks pigem keskmisest kuumemat ja kuivemat suve. Paraku jääb Eesti enamiku prognooside kohaselt nagu Põhja-Euroopagi pikaajaliselt keskmise soojuse ja niiskusega suve juurde – selle tingib madalrõhkkondade sagedane valitsemine. Lohutuseks sooja suve ootajatele võib öelda, et pikaajalised prognoosid on oluliselt ebakindlamad kui paari järgmise nädala ennustus ning suveni on veel aega. Jahe kevad lasebki meil looduse tärkamisest rahulikult rõõmu tunda.