Pirita rannaprügis on kõige rohkem plasti ja klaasikilde
7. mai 2022, 10:31
Möödunud aastal koristati Pirita rannast kokku ligi 500 000 liitrit ehk umbes 30 autokoormat prügi, ära veeti 525 tonni adru.
Eelmise aasta lõpus valminud mereprügi uuringu (SEI Tallinn) kohaselt oli Pirita ranna prügi hulgas kõige rohkem plastesemeid. Plastist ja vahtplastist jäätmed moodustasid 75 protsenti kogu prügist ning mahult teise jäätmeliigina ehk 14 protsenti leidub Pirita rannal klaasi- ja keraamikakilde. Muid jäätmeid nagu paber, puit, tekstiil, oli alla viie protsendi.
Uuring kinnitab, et enamik mereprügist, sh plastprügisti pärineb maismaalt ja tekib rannal ja ranna lähedal. Enamiku prügist tekitavad ranna külastajad, kes seal vaba aega veetes söövad ja joovad. Rannaprügi uurides selgus, et see sisaldab peamiselt toodete pakendeid, klaaspudelikilde, pudelikorke, joogitopse ja -kõrsi, plastnuge ja -kahvleid ning suitsukonisid.
Pirita linnaosavanema Tõnis Liinati sõnul viis lepingupartner möödunud aasta jooksul Pirita rannaalalt ära 445 500 liitrit prügi. Randa on koristanud arvukad vabatahtlikud, kes on kokku kogunud sadu kotitäisi jäätmeid. «Pool miljonit liitrit prügi tähendab umbes 30 autokoormat. Lisaks prügile veeti Pirita rannast ära 525 tonni adru, mida kannab randa meri ja tuul. Ranna ja mere puhtus sõltub iga inimese käitumisest – korjame randadesse kogunenud prügi kokku ega jäta sinna jäätmeid,» ütles Liinat.