Uinumisraskused – millest saaks abi?

Foto: Shutterstock

Piisavalt pikk uneaeg on hädavajalik nii füüsilise kui vaimse tervise säilitamiseks. Jõuvarude taastamiseks peab täiskasvanud inimene magama kolmandiku ööpäevast.

Täiskasvanud inimene vajab väljapuhkamiseks vähemalt 7- 8 tundi, koolilaps 9 ning koolieelik 10 tundi und. Juhul kui und pole piisavalt, tekib päevane väsimus ja unisus. Unehäirete tõttu halvenevad mälu ja keskendumisvõime, tekib meeleolulangus ning inimene muutub kergeltärrituvaks. Pikemaajaline unepuudus põhjustab kurnatust ning võib päädida erinevate haigusseisundite tekkimise ja töövõime langusega.

Kõige levinumaks unehäireks on insomnia ehk unetus, mille puhul inimene ei suuda uinuda, jääb liiga hilja magama või ärkab soovimatult vara. Insomnia võib avalduda ka nii, et inimene ärkab öösel ning ei suuda enam uuesti uinuda. Selliseid unehäireid esineb eriti sageli stressirohketel eluperioodidel. Insomniat võivad põhjustada ka erinevad kroonilised haigused, mitmed ravimid, alkohol ja kofeiin. Viimasel ajal on täheldatud kogu maailmas unehäirete esinemise sagenemist. Ajutisi une ja ärkveloleku rütmi häireid võib põhjustada reisimisest tingitud ajavahe või muutuva graafikuga (öine) töö.

Mida me saame ise teha parema une heaks?

Une kvaliteedi parandamiseks saab igaüks ise paljugi ära teha. Esimene soovitus on minna magama ja ärgata iga päev enam-vähem samal kellaajal. Unele tulevad kindlasti kasuks päevasel ajal värske õhu käes veedetud aeg ja kehaline tegevus: jalutuskäigud, sörkimine, jalgrattasõit. Vahetult enne uneaega peaks seevastu vältima tegevusi, mis organismi „üles piitsutavad“. Intensiivsema kehalise treeninguga ei ole soovitav kolme kuni nelja tunni jooksul enne uneaega tegelda. Telerivaatamine ja arvutitöö tuleks lõpetada vähemalt tund enne magamaminekut. Tervisliku une huvides peaks leidma enne magamaminekut tund-poolteist rahulikuks lõõgastavaks tegevuseks. Abi on ka meeldiva rahuliku muusika kuulamisest. Kui und ei ole, pole ka mõtet voodisse seda ootama jääda. Õigem on närvilise uneootuse asemel tegelda mingi positiivselt mõjuva rahustava tegevusega, näiteks lugeda midagi humoorikat või tegelda kergema käsitööga.

Uinumisabi apteegist – melatoniin

Unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab uinuda, tagab rahuliku une ja aitab vältida soovimatuid öiseid ärkamisi. Apteekidest võib soetada erinevaid retseptivabu melatoniinipreparaate. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ega tekita sõltuvust. Selle asemel aitab ta luua seisundi, mis sarnaneb loomupärase unisusega enne magamajäämist. Lisaks sellele toetab melatoniin immuunsust, kaitseb närvirakke ning toimib antioksüdandina.

Millist melatoniinipreparaati eelistada?

Apteegist melatoniinipreparaati valides tasub meeles pidada, et kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Melatoniin imendub keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Parima toime annab Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on väga hea, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele veel kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Good Sleep sprei on ka väga kulutõhus valik: pudelikesest jätkub rohkem kui 200-ks manustamiskorraks. Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.

Good Sleep sprei ja kapslid saad soodsalt osta siit.