Ekspert: ajaloo põhjal tänaste spioonide hulka määrata ei saa

Kaitsepolitsei hoone Tõnismäel.

FOTO: Toomas Huik

Ajaloodoktorant Ivo Juurvee sõnul ei saa ajaloolist kogemust vaadates teaduslikult öelda, kui palju võiks olla praegusel ajal Eestis spioone, vahendab ERR Uudised.

Juurvee rääkis ETV saates «Terevisioon», et Eesti on ajaloo uurimise koha pealt küllalt õnnelikus olukorras, kuna siin on olemas Nõukogude luureresidentuuri dokumendid 1930. aastate keskpaigast. Tollest ajast ongi teada ainult üks spioon, Johannes Pedaja, kes läks ise Riias Nõukogude saatkonda ennast informaatoriks pakkuma.

Juurvee selgitas, et Eesti ajaloost võib eristada kahte liiki spioone: nn prügikalu, kes saadeti üle Peipsi vaatama, millises olukorras on sillad, mis võivad omada sõja ajal tähtsust, ja tooma värskeid ajalehti ja neid, kes töötasid riigiasutustes või peamiselt sõjaväes, omades ligipääsu salajastele dokumentidele.

Juurvee sõnul jäi esimese Eesti vabariigi ajal üldse vahele vähe spioone - kindlasti alla kümne, kuid seda, kas neid tegelikult ei olnudki rohkem, on tema sõnul keeruline öelda.

Tagasi üles