KESKPÄEVATUND ⟩ Eestil on nüüd olemas oma Gerhard Schröder

Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutlesid Ainar Ruussaar, Priit Hõbemägi ja Heldur Meerits valitsuskoalitsiooni tervise üle ning ka Marko Pomerantsi lobistamisest Gazpromi kasuks. 

«Mõrad Kaja Kallase ja Keskerakonna valitsuse suhtes. Ei saa öelda, et neid mõrasid seal varem poleks olnud. Need (Keskerakond ja Reformierakond- toim.) on magnetid, mis omavahel pigem tõukuvad, vaid välised jõud hoiavad neid koos,» lausus Priit Hõbemägi. 

Ruussaar leiab, et valitsuskriisiks on põhjuseid mitmeid, kui ükski ei ole vundamendaalselt selline, mis peaks valitsust kõigutama. «Loomulikult me tahaksime lapsi. 300 miljonit eurot on aastas suur raha. Kaja Kallase kui ka Reformierakonna toetus on kasvanud ja see ilmselt käib Keskerakonnale pinda,» lausus Ruussaar. Ja ta saab Kallasest aru, kui talle ei meeldi, et Keskerakond oma eelnõule kogub toetust ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seas. 

Heldur Meerits ei ole aga üheselt nõus, et justkui praegu ei ole aeg, millal valitsust ei tohiks vahetada. «Ei näe, et kriis oleks nii terav, et me ei saaks valitsuse vahetusest rääkida. Seda sorti kriisides oleme mitu aastat olnud,» lisas Meerits. «Ära räägi, me ei ole kunagi sellises kriisis pärast Teist Maailmasõda olnud. Mis reaalselt ja eksistentsiaalselt ähvardab demokraatlikku läänt,» vastas Hõbemägi. Meerits luges talle ette, et meil on koroonakriis ja energiakriis. 

«Sellist sõda, kus hukkuvad süütud naised ja lapsed, sellist ei ole meil olnud,» lisas Hõbemägi. Ruussaar ütles, et Meeritsal on õigus, kuna mitu kriisi on koos. «Balkan sõdis kaheksa aastat ja hukkus palju rohkem inimesi selle õudsa sõja ajal, aga ründajaks ei olnud Venemaa,» lisas Ruussaar. 

«Me saame ka väga hästi aru, et kui Eesti ei ole praegu NATO liige, siis me võiksime visata kulli ja kirja, kas see sõda oleks Ukraina suunas või Eesti, Läti ja Leedu suunas,» lisas Hõbemägi. 

Keskerakonna ja Reformierakonna puhul tuleb vaadata laiemalt Eesti positsiooni maailmas, leiab Hõbemägi. «Kaja Kallasest on saanud Põhja-Euroopa poliitiline hääl. Ta on üks olulisemaid rääkijaid, kes kogu aeg õhutab tagant, et Ukrainat tuleb aidata,» rääkis Hõbemägi. Ta lisas, et see on kogu valitsuse teene tegelikult. «Ei maksa arvta, et kui meil oleks Jüri Ratas (KE) peaminister, siis me CNNist ja New York Timesist vaataksime Ratase mõtlikku nägu ja loeksime ümmarguseid vastuseid. Üks inimene sobib kriisiajal selleks ja teine mitte. Keskerakonna lootused, et miks meid CNN nii palju ei intervjueeri meid - teil lihtsalt ei ole selliseid inimesi,» märkis Hõbemägi ja selles punktis oli ka Meerits temaga nõus. «Me ei saa öelda, et valitsuse vaetus on välistatud,» toonitas aga Meerits. 

«See sõda võib kesta aastaid ja me ei saa ju öelda, et siis me välistame igasuguse valitsuse vahetuse. Kaja Kallas on oma rolli väga hästi täitnud,» märkis Meerits. 

Ruussaar ütles, et valitsuse kriisis on mitu tahku. «Me ei saa rääkida vaid Kallase ja Ratase vastuolusid,» lausus Ruussaar. «Kõik poliitikud valavad praegu aga õli tulle,» lisas ta. 

Meeritsa sõnul käib aga narratiivide sõda ja Keskerakond on pannud Reformierakonna kahvlisse. «Kallas ütles mitmel korral, et jah lapsi tuleb toetada, kuid raha selleks peab leidma Reformierakond. Aga raha leiab ikkagi valitsuskoalitsioon. Kui Kaja Kallas ütleb, et otsib raha Reformierakond, siis on ta saanud jõudu Inglismaa uudisest, et koondada 20 protsenti riigiametnikest,» rääkis Ruussaar. 

Meerits nentis, et Keskerakond muudkui otsib rahajagamise suundasid. «Reformierakond on ettevaatlikum riigikulude suhtes, mis on väga sümpaatne. Praktikas me näeme, et meie riigieelarve puudujäägid on arvestavad,» lausus Meerits. 

Hõbemäe arvates erakonnad ei taha vastutust võtta, sest praegu on kümme kuud aega valimisteni. «Aga kui sa mõtled, et sa pead kampaania jätma sinna paika, tegelema muude asjadega, siis on selge, kuhu see aur läheb. Ma ei ole Reformierakonna fänn, aga ma vaatan pragmaatiliselt, mis on Eestile kasulik ja mis mitte. Aga see, et Eesti Vabariigi riigikogus on kõik erakonnad ühel meelel, see on väga õilis tõsta peretoetusi, siis järgmine punkt on selles, et koalitsioon istuvad maha ja räägivad, kust see raha võtta,» selgitas Hõbemägi. Ta lisas, et inimesed on ju valitsuses harjunud arutama. Ta tõi näiteks välja, et võiks Haapsalust Jaanus Karilaiu (KE) kohale kutsuda ja talle öelda, et arutame läbi ja leiame, kust võtta raha, näiteks tõmmata Haapsalu rongitee idee maha. «Aga kui ikka tõmbaks kriipsu peale ühistranspordile üle terve Eesti, siis me korjaksime kokku pea 100 miljonit, kuule Jaanus (Karilaid - toim.), mis sa arvad sellest,» rääkis Hõbemägi. 

Hõbemägi leiab, et seda ettepanekut tulek arutada ning nüüd tuleks leida viis, kust see raha leida. «See on selline otsus, mida ei saa tagasi keerata. See tähendab püsikulu - kulu, seda kõige paremas mõttes, - see ei tähenda ühekordset investeeringut Haapsalu raudteesse, - vaid püsikulusid,» rõhutas Ruussaar. «Ega toetusraha ei ole kõige olulisem põhjus, et rahvaarv hakkaks kasvama,» lisas Ruussaar.

Eesti oma Gerhard Schröder

«Eestil on nüüd olemas oma Gerhard Schröder, kes oli Saksamaa kantsler, kes läks pärast ametist vabanemist Venemaa teenistusse ja on aidanud teha Nord Stream 1 ja Nord Stream 2. Sellest aga hoolimata ei ole ta tunnistanud, et ta töötab sellise inimvaenuliku riigi heaks. Nüüd on ka teada, et Eestis on selline inimene - Marko Pomerants,» tutvustas Priit Hõbemägi. Teema, millega Pomerants tegeleb on laevadele kütuselaadimise alade laiendamine. «Eesti rannikuvetesse on tekkinud palju selliseid piirkondi, kus suured tankerid laevad kütust ümber. Neid on nüüd vähemaks jäänud. Konkreetselt see, mis nendes laevades loksub on Venemaa nafta ja Pomerants on see inimene, kes Gazpromi laevade ja poolt toodetud kütuste laevade ankrute platsi laiendamisega tegeleb,» kirjeldas Hõbemägi. «Kütusemüük on see, mis Venemaa sõjamasinal hinge sees hoiab, siis ütles Pomerants, et kui ei meeldi, las siis riik keelab ära,» lisas Hõbemägi ja täiendas, et see on tema arvates moraalselt vale. 

Meerits jätkas oma dissidentlikku liini. «Kui me võtame analooge, siis kohtutes on neid olukordi, kus avalik arvamus on võtnud juba hoiaku süüalusega. Samamoodi vaataks ma kütuste laadimise asja. Praegu tundub, et oluline tükk on puudu, avalik arvamus on selgelt selle vastu, kuid ametnike poolt on vaikus, sest nad näevad mõistlikke argumente selle ümber. Võib olla me näeme seda ratsionaalset külge Pomerantsi käitumisest,» rääkis Meerits. 

Ruussaar meenutas, et Pomerants 2008. aastal majanduskriisis, et tuleb leida ka kriisis häid asju. «Me täna ei tea, mis need argumendid on. Ette aga arvates ei saaks tal olla palju positiivseid ja kaalukaid argumente,» lausus aga Meerits. 

Hõbemägi lisas, et Pomerants on kaelani sees nagu mustlane mädas. «Ma arvan, et see äri pärast seda, kui see avalikuks tuli, siis enam nii hästi ei lähe,» lisas Hõbemägi. 

14. mail Keskpäevatunni teemad:

• Mis toimub valitsuses - kas Kaja Kallase valitsus ja Keskerakonna trikid.
• Mida peale hakata inflatsiooniga? Kas valitsus saab midagi ära teha?
• Segadused LNG terminali ümber. Milline kokkulepe on saavutatud?
• Marko Pomerants teeb Gazpromi jaoks lobi. Kas see on eetiline?
• Soome ja Rootsi valmisolek NATOsse astuda mõjutab ka Eestit.