Kaja Kallas ja Taavi Aas on saabuva sügise küttehindade pärast mures (1)
18. mai 2022, 15:15
- Aas: prioriteet on tagada varustuskindlus, et inimeste toad püsiksid soojad ja tuled põlemas.
- Kallas: eelseisval kütteperioodil tõusevad hinnad palju kõrgemale tasemele
Peaminister Kaja Kallas (RE) soovib 16. juuniks majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt (KE) analüüsi, mis saab siis, kui küttehinnad tõusevad. Aasa sõnul tuuakse ettepanekud kindlasti valitsusse.
Kallas kohtus 13. mail Eesti turul tergutsevate elektrienergia- ja gaasimüüjatega.
«Toimunud arutelu põhjal näen riski, et eelseisval kütteperioodil tõusevad elektri- ja gaasihinnad tarbijate jaoks palju kõrgemale tasemele, kui need olid möödunud sügisel ja talvel. Leian, et kujuneva olukorra leevendamiseks tuleb astuda juba praegu ennetavaid samme, mis keskenduksid energeetika valdkonnas hinnatõusu võimalike vastumeetmete ettevalmistamisele ning asjakohase avaliku kommunikatsiooni käivitamisele,» kirjutab Kallas.
Seega palub Kallas Taavi Aasalt järgnevat: MKM koostaks ja esitaks valitsuskabineti nõupidamisele 16. juuniks stsenaariumide analüüs ja ettepanekud selle kohta, kuidas vähendada energiakandjate hindu ja/või hoida ära järsk hinnatõus eelseisval sügisel ja talvel.
Analüüs ja ettepanekud peaksid hõlmama energiakandjate hinnaprognoose järgnevaks 12 ja 24 kuuks. Lisaks igale hinnaprognoosi stsenaariumile 3–5 riski maandava või leevendava meetme planeerimist, mis oleksid teostatavad ja millel oleks vahetu mõju: - kuni 3 kuu jooksul alates juunist - kuni 1 aasta jooksul alates juunist.
Veel peab analüüs arvestama energiahindade muutust nii kodutarbija kui ka suurtarbijate (nt suurtööstused, -tootjad, jt) jaoks.
«Loodan, et tulete välja mõjusate ja läbimõeldud tegevustega energiahindade kasvust tuleneva võimaliku kriisi ärahoidmiseks,» loodab Kallas.
Taavi Aas: ka mina olen saabuva sügise osas mures
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis Postimehele, et valitsus on pidevalt autanud, milline olukord võib energiatarbijaid sügisel oodata ning tutvustanud võimalusi, kuidas saaksime riigi poolt Eesti energiatarbijaid aidata. Ta selgitas, et Eesti energiasüsteem on üles ehitatud turu- ja konkurentsipõhisusele ning riik sekkub läbi turukeskkonna loomise ja turutõrgete ületamiseks. «Valitsusele olemegi teinud erinevaid ülevaateid just sellest lähtudes. Kindlasti täidame ka peaministri värskelt esitatud palve ja käime meie võimalused saabuvaks sügiseks veelkord üle. Ka mina olen saabuva sügise osas mures ning on hea, kui kogu valitsus teemast võimalikult hästi aru saab, et jõuaksime heade ja oluliste lahendusteni, mis meie inimesi ebastabiilsel ajal aitaksid,» lausus Aas Postimehele.
«Esimene prioriteet on tagada varustuskindlus, et inimeste toad püsiksid soojad ja tuled põlemas,» rõhutas Aas. Ta märkis, et Venemaa sõjategevuse tõttu on energiaturud püsinud ebastabiilsed ning ministeerium on selle valguses selgitanud, kuidas meie riigi varustuskindlust keerulistes oludes tagada. «Nii jõudsime näiteks kiiresti LNG terminali otsuseni ning saime selleks vajaliku rahastuse lisaeelarvest,» lausus Aas.
Lisaks on räägitud ka valitsuses nii lühi- kui pikaajalistest võimalustest, kuidas hoida tarbijate kulud mõistlikud läbi energeetika jätkusuutliku arengu. «Oluline osa on siin taastuvenergial ning selle arengu kiirendamisel. Näiteks just möödunud nädalal andsime ülevaate sellest, kuidas riigi erinevate asutuste poolt rakendatavate piirangute leevendamisel saaksime võimaldada taastuvenergeetika arengut. Selle sama taastuvenergeetika, mis aitaks meil hindu alla tuua,» selgitas minister Aas.
«Selge on aga see, et töösolevad lahendused saavad tuua tulemusi lähiaastatel, mitte veel selleks sügiseks. Seetõttu tegime lisaeelarvesse ettepanekud erinevateks energiahindade leevendamise toetusteks, et meie tarbijaid sarnaselt eelmisele kütteperioodile ka sel sügisel aidata,» lausus Aas. Samuti on ettepanek toetuseks, mille abil saaks asendada elamute gaasikatlaid muude kütteallikatega.
«Kahjuks peab tõdema, et lisaeelarve läbirääkimistel need ettepanekud laiemalt toetust siiski ei leidnud, kuigi on selge, et ka sel sügisel ootavad tarbijaid tõenäoliselt ees pigem kõrged energiahinnad,» nentis Taavi Aas.
Ent siiski on tal hea meel selle üle, et lisaeelarvesse jäid siiski investeeringud energiaühenduste tugevdamiseks, toetus väikeelamute renoveerimiseks ja päikesepaneelide paigaldamiseks, samuti LNG terminali rajamisega ning gaasi- ja vedelkütuste varudega seonduvad kulud.
«Tarbijad saavad nüüd valida enda hinnakõikumiste vastu kindlustamiseks ka pikaajalisi fikseeritud pakette. Näiteks Soomes oli elektrienergia börsihinna tõus meiega umbes samal tasemel, aga tarbijad on seal valdavalt fikseeritud pakettidega ning börsihinna mõju oli neile väike,» tõi näiteks Aas. Ta lisas, et paketivalik on igaühe enda teha, kuid need, kes soovivad kasutada edasi börsipakette, peaksid veenduma, et neil on valitud selleks parim pakett. «Hinnavõrdluseks on mitmeid portaale, samuti saab paremaid pakkumisi küsida elektri- ja gaasimüüjatelt,» lausus Taavi Aas.