Euroopa Komisjon soovitab Eestil lahendada pikaajalise hoolduse rahastamist

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Euroopa Komisjon soovitab Eestil lahendada hoolduse rahastamine
Euroopa Komisjon soovitab Eestil lahendada hoolduse rahastamine Foto: Ragnar Peets
  • Pikaajalise hoolduse rahastamine on killustatud.
  • Eestlaste panus maksmisel on kasvanud 228 protsenti.
  • Teenuse vajadus on ligi 120 000 teenuskoha järgi.

Euroopa Komisjon avaldas esmaspäeval järgmiseks poolaastaks riigipõhised soovitused. Eestil soovitab komisjon parandada pikaajalise hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti.

Eriti oluliseks peab komisjon jätkusuutliku rahastuse tagamist ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimist. Samuti soovitab Euroopa Komisjon laiendada töötuskindlustushüvitist ka tööampsudele ja teistele ebastandardsetele töövormidele.

Komisjon hindas, et kuigi Eesti sotsiaalne turvavõrk on paranenud, on suur kitsaskoht pikaajalise hoolduse rahastamise killustatus, mis on kaasa toonud inimeste väga märkimisväärse omaosaluse. Hooldusteenuseid vajavate inimeste omaosalus oli 2019. aasta andmetel Eestis Euroopa Liidu riikidest teisel kohal, samal ajal kui avaliku sektori panus oli vaid 0,4 protsenti SKTst. ELi keskmine oli 1,7 protsenti.

Hooldust vajavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja perekondade hoolduskoormuse leevendamiseks on komisjoni hinnangul vaja leida lahendused pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks rahastamiseks, integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, seada ühtsed kvaliteedistandardid ning lahendada tööjõu mured, et oleks piisavalt vajalike oskustega hooldustöötajaid.

Signe Riisalo.
Signe Riisalo. Foto: Remo Tõnismäe

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul on sotsiaalvaldkonna arengus valdkondi, kus peab tulevikku vaadates tegema keerulisi otsuseid. «Oleme ühiskonnana teel hoolitsuskriisi, mida paljud pered kogevad juba täna – olukorda, kus ei eaka enda ega pere säästud suuda tagada väärikat vanaduspõlve ja lähedastel tuleb teha karme valikuid laste ning vanavanemate vahel,» ütles Riisalo.

Riisalo sõnul on Eesti inimeste panus hooldamise eest maksmisel viimase kümne aastaga kasvanud üüratud 228 protsenti. «Peredele on vaja pikaajalise hoolduse rahastamise lahendusi, mis tagaksid hooldusteenuste kättesaadavuse kõigile, kes seda vajavad. Ühe olulise sammuna oleme lapselapsed vabastanud kohustusest tasuda vanavanemate hoolduse eest. Järgmiseks tuleb lahendada hooldekodu teenuse rahastamise küsimus, milleks vajalikud seadusemuudatused koos rahataotlustega plaanin valitsusse viia sügisel,» lubas Riisalo.

Pikaajalise hoolduse teenuseid sai 2021. aastal ligi 71 100 inimest, tegelik vajadus on ligi 120 000 teenuskohta. Surve teenustele kasvab, prognooside järgi vajab 2030. aastal teenuseid üle 150 000 inimese.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles