Kalafoor 2022: Läänemere kalade olukord pole paranenud
26. mai 2022, 08:44
Neljapäeval avaldatud Kalafoori 2022. aasta hinnangud Eesti kalade seisundile näitavad, et Läänemere kalade olukord pole võrreldes eelneva aastaga paranenud.
Eesti rannakalurid võivad rõõmustada räimevarude suurenemise üle, aga Läänemere olulisim röövkala tursk on Eesti rannikumerest pea kadunud. Kuigi Peipsi järve koha arvukus on languses, on mageveekalade puhul olukord mõnevõrra parem.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) üheskoos Maailma Looduse Fondiga (WWF) on tänavu kevadel taas uuendatud oma kestliku kalatoidu juhist. Kalafoori nime all tuntud juhis tuli Eestis välja juba neljandat kevadet, andes siinsetele kalasõpradele ja kaupmeestele soovitusi, millist kala või mereandi on jätkusuutlik süüa ja müüa. Kestliku kalatoidu juhist antakse välja kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Juhises on jagatud liigid vastavalt seireandmetele, püügikohale ja -meetodile ning kalanduse majandamise olukorrale rohelisse, kollasesse ja punasesse kategooriasse. Kõik hinnangud ja liikide seisundid on leitavad kalafoor.ee kodulehelt.
Tänavuses juhises on 66 liiki, millest rohkem kui pooled ehk 40 liiki leiab rohelisest kategooriast. Samal ajal aga näitab Kalafoor sõltuvalt püügipiirkonnast või meetodist lausa 53 liigi puhul punast tuld. Võrreldes eelmise aastaga iseloomustab tänavust kevadet stabiilsus – Eesti rannakalurite püütavate liikide olukord pole palju muutunud. Kalafooris on 23 liiki, keda püüavad ka kohalikud rannakalurid – suur osa neist kaladest on rohelises kategoorias.
Rannakalandusele olulisel räimel läheb Liivi lahes hästi ning selleaastased püügivõimalused on isegi tõusnud. Samal ajal on aga Ukraina näol kadunud oluline turg, mistõttu võiks eestlane tänavu senisest enam rahvuskala eelistada. Mageveekalade olukord on parem, kuid varu halvenemise tõttu liikus Peipsi koha rohelisest kategooriast kollasesse.
Paljude kalavarude seisund on halb ja ülepüük on suur oht. Üle maailma on tänapäeval ligikaudu 94 protsenti kõigist kaubanduslikest kalavarudest üle püütud või püütud nende taluvuspiirini.
«Olukorra paranemiseks on tarvis julgeid poliitilisi otsuseid, nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Osade kalade ülepüük ja kontrolli puudumine on endiselt suur probleem nii meie lähimeres kui ka kogu maailmas,» ütleb ELF-i jätkusuutliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. «Kui soovime Eesti rannikumere kalade olukorda parandada, tuleb üle vaadata lubatud püügivahendite hulk meie rannikumeres. Koos keskkonnamuutustega peab muutuma ka rannakalandus, mitte ainult meie toidulaud,» lisas Plaan.
Tursk on endistviisi väga raskes olukorras. Sõltumata püügipiirkonnast või kalastusviisist näitab Kalafoor Läänemere ja Atlandi ookeani kirdeosa kalavarudele punast tuld. Vaid Barentsi merest või Fääri saartelt pärinev tursk on kollase tulega. Rohelises kategoorias turska ei leidu.
Angerjale näitab Kalafoor ainult punast tuld. Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik ning senised püüded tema olukorda parandada ei ole kahjuks vilja kandnud. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitas 2021. aasta sügisel igasugune angerjapüük ning kasvatamine lõpetada. Kuna paljudes Euroopa piirkondades on angerjapüük sotsiaalmajanduslikult oluline tegevus, siis vajab see otsus nii Eestis kui ka mujal poliitilist tahet ja otsust.
Kalafoor on Eestimaa Looduse Fondis eestindatud kestliku kalatoidu juhis, mis toetub WWF-i samasisulisele juhendile. Juhend aitab tarbijatel, toidupoodidel ja restoranidel teha jätkusuutlikke mereandide valikuid, aidates kaasa ELF-i tööle mereökosüsteemide kaitsmisel ja kalavarude ammendumise peatamisel.
Kalapüüki hinnatakse kolme kriteeriumi järgi: kuidas kalavarudel läheb, kas majandamine ja kontroll on tõhus ning milline on kalapüügi mõju ökosüsteemile. Kasvatatud liikide puhul hinnatakse, kust tuleb sööt ja kuidas kultiveerimine toimub ning sellest tulenevat keskkonnamõju. Keskkonnatoksiinid ega saasteained ei ole hõlmatud.
Juhend kasutab fooritulesid: roheline näitab kala head valikut, kollane annab mõista, et tuleb olla ettevaatlik, ja punane keelab konkreetsete kalade tarbimise. ELF-i ja WWF-i hinnangud ja nõuanded põhinevad avalikult avaldatud teaduslikel andmetel. Eesti Kalafooris on kasutatud ka Eesti kalateadlaste panust ja sisendit.