«Pealtnägija»: murekirjad temaatilistes netifoorumites ei päästnud vabasurmast

Fragment kodulehest.

FOTO: www.perekool.ee

Ligi kahe aasta jooksul Lapsemure ja Perekooli netifoorumites oma isikliku elu ja inimsuhete alaseid probleeme kurtnud ning ka enesetapu-ideest kirjutanud teismelisele tüdrukule vastati foorumites üsna õelalt, selle asemel, et abi pakkuda ning neiu võttis endalt käesoleva aasta 15. jaanuaril elu.

Esimest korda Eestis on kahtlus, et vatutustundetud kommentaarid tõukasid tagant 16-aastase tüdruku vabasurma minekut, selgus ETV saatest «Pealtnägija».

Palju jahmatavam detail on siiski, et 16-aastane Merit saatis veebifoorumitesse enesetapusignaale juba ammu. Selle asemel, et teda aidata, mõned vastajad aga õhutasid hoopis tagant.

16-aastane Virumaa tüdruk elas kaks viimast aastat sisuliselt üksi ilma isa ja emata, kes töötasid üle lahe Soomes. Tema lõpp oli traagiline, kuid ei olnud kaugeltki ootamatu, sest juba ammu oli tüdruk oma kõige intiimsemaid muresid, sealhulgas enesetapumõtteid jaganud Lapsemure ja Perekooli veebifoorumites, pälvides massiliselt kommentaare.

Lastepsühhiaater Anne Kleinbergi hinnangul jätsid Meriti sissekanded mulje tüdrukust, kellel ilmselt on juba pikka aega olnud probleemid ja kes vajanuks väga põhjalikku spetsialisti abi.

37-aastane Kleinberg võtab Tallinna lastehaiglas vastu aastas tuhatkond kuni 18-aastast patsienti. Sealhulgas depressiivseid, enesetapumõtetega ja ka juba suitsiidi proovinud teismelisi. «Pealtnägija» palvel luges psühhiaater läbi sajad postitused, mis Merit ise enda kohta ja teised tema kohta internetti tegid. Ühe pere siseelu on seal ehmatava detailsusega lahti kistud ja läbi hekseldatud.

Kleinbergi sõnul on internetikeskkonnas oht, et väga paljud inimesed kaotavad seal reaalsustaju ära, arvates et nad on anonüümsed või et räägitakse ühe inimesega ehk et tegelikult see ongi see reaalsus, mis toimib virtuaalsuhtlemises.

Kleinbergi hinnangul tunduvad Lapsemure ja Perekool nimede järgi sellisteks muredeks sobivad foorumid küll, aga kui neid vestluseid lugeda, siis nii väga optimistlikku muljet ei jää. Teda üllatas, kui kergekäeliselt jagatakse hinnanguid.

Tüdruku teadaolevalt viimane postitus pärineb just 15. jaanuarist Lapsemure foorumist teemal «Mõtled enesetapule?» ning kõlab: «Ja täna see saabki tehtud… Kõik läbi mõeldud…» Kohe pärast seda poos Merit end üles.

Foorumitest võib lugeda, et Merit jagas seal oma väga tõsiseid muresid teiste inimestega. Aga mõned kommentaatorid olid lausa õelad ja ilkusid tema aadressil.

12-aastase lastepsühhiaatri staažiga Kleinberg juhib tähelepanu kui nigel, et mitte öelda olematu on tegelikult noorukite abistamine ja lastekaitse maapiirkondades.

Kleinbergi sõnul on asjatu loota, et veebifoorumid aitavad suitsiide vältida. Anonüümne suhtlus ja tendentslik toetamine ei taga sisulist pikaajalist abi, mida tasakaalutu psüühika vajab.

Kleinberg rääkis, et majanduskriis peegeldub tema töös läbi selle, et täiskasvanutel on raskem ja läbi selle on ka lastel raskem. Ehk et kui ema-isa on kaotanud töö või on näiteks selle hirmus stressis, mõjutab see loomulikult peresuhteid, see mõjutab last, lapse meeleolu ja hakkamasaamist. Perede pinge mõjutab laste psüühikahäirete sagenemist kindlasti, nentis ta.

Kõnekas on, et pärast Meriti enesetappu puhkes väikeses kohas suur pahandus – kuidas oli võimalik, et tüdruk elas üksi ja hoolimata ilmsetest probleemidest keegi ei sekkunud? Kohalik prokurör kinnitabki «Pealtnägijale», et kriminaalasi algatati surma põhjustamise suhtes ettevaatamatuse tõttu. Ehk teisisõnu ähvardab karistus vanemaid või sotsiaalamtenikke, kes Meriti oma õnne najale jätsid.

Meriti loost peaks Kleinbergi hinnangul õppima seda, et isegi kui ei olda professionaalne abistaja, ollakse siiski täie mõistusega ühiskonna liige ning peab tõsiselt mõtlema, mida kuskil rääkida või teha.

Tagasi üles