GALERII ⟩ Haabjamehed tulid merd mööda Soomaalt Tallinna

Nädala eest Soomaalt oma teekonda alustanud mehed lõpetasid oma mereretke reede õhtul Lennusadamas.

Idaviikingite rännuteede uurija Thomas Frank Taanist ning seiklusinstruktor Jevgeni Dernovoi soovisid retkega tõestada, et arhailise paaditüübi meresõidukõlblikkus võimaldas ületada suuri meresid juba tuhat aastat enne viikingiaega.

Haabjamees Aivar Ruukel meenutas haabjaretke idee sündi. «2021. aasta septembris juhtusin Facebookist lugema kajastusi Thomas Franki ekspeditsioonist mööda veeteid Vana-Laadogast Kaspia merele, ajaloolased nimetavad seda marsruuti «varjaagide juurest pärslasteni». Detsembris tegime Thomasega zoomikõne, et arutada detaile ning juba 2022 märtsis käis ta Eestis külas haabjat valimas. Samuti tutvus ta siis oma paadikaaslase Jevgeni Dernovoiga,» rääkis Ruukel.

Thomas Franki teaduslik hüpotees on, et skandinaavlased said Läänemere idakaldalt sellise paadiehituse tehnoloogia - tule ja vee abil parraste laiali painutamine ühepuuvene kandevõime suurendamiseks ja sõiduomaduste parandamiseks. «Haabjatega võeti pikki mereretki ette juba tuhat aastaid enne viikingeid, nii läänest itta kui idast läände - väidab Thomas Frank ja üritab seda tõestada oma ekspeditsioonidega,» ütles Ruukel.

Meresõidul kasutatud Haabja ehitas Jaan Keerdo 18 aastat tagasi, 2004. aastal. Pikkust on lootsikul 6 meetrit 35 sentimeetrit, laius üks meeter ja parda kõrgus 35 sentimeetrit.

Haabjaretkest saab pikemalt lugeda Postimehe merenduse rubriigist.