Kristina Kallas: Eesti peab investeerima haridusse lisa 300 miljonit eurot aastas
12. juuni 2022, 12:35
/nginx/o/2022/06/07/14609549t1h10d6.jpg)
Eesti 200 teatas pressiteates, et nende prioriteetseteks teemadeks eelseisvatel valimistel on haridus, julgeolek ja riigireform.
Eesti 200 leiab, et selleks, et järgnevate kümnendite jooksul areneks meie majandus ja kasvaks heaolu, peame me investeerima haridusse ja julgeolekusse ligi 600 miljonit lisa igal aastal. Vajalik on läbi viia põhjalik riigireform ja 0-eelarve, mille järel vabaneb üleliigsete kulude alt investeeringuks vajalik summa.
«Meie riigi vara, mille toel kasvatada oma heaolu ja ka majandust, on meie inimene. Me oleme temasse liiga vähe investeerinud, kuid peale 1,3 miljoni jalapaari ja pea ei ole Eestil muud vara, mille abil jõukust ja õnnelikkust kasvatada. Tarka majandust saab edendada ikka tark inimene. Seetõttu tark valitsus on see, kes investeerib meie inimesesse,» selgitas erakonna esimees Kristina Kallas.
Eesti 200 leiab, et Eesti haridusse paigutatavat raha ei saa vaadata kuluna. «Haridusse pandav raha on investeering ning me peame vanast mõtlemisest lahti saama, mille kohaselt inimesesse investeerimine on kulu, samas kui betooni pandav raha on investeering. Täna on edukad need riigid, kelle inimesed on kõrgelt haritud, terved ja elavad kaua,» täiendas Kallas. Eesti 200 pika plaani kohaselt on vaja hariduses investeerida kooli ja lasteaia õpetajate ja tugispetsialistide palkade kiiresse tõusu, ühtse Eesti kooli reformi läbi viimisesse, koolivõrgu korrastamisse ning kõrgharidusse. Haridusinvesteeringute maht on ligikaudu 300 miljonit eurot aastas lisaks järgneval kümnel aastal.
«Meie inimeste heaolu tagab see, kui meie riik on kaitstud. Ilma iseseisva kaitstud riigita ei ole meil võimalik arendada majandust või investeerida haridusse. Tugev ja hästi planeeritud julgeolek on meie iseseisvuse garant ning Eesti 200 peab oluliseks ressursside paigutamist nii välis- kui sisejulgeolekusse,» selgitas Eesti 200 julgeolekupoliitika juht Merle Maigre. «Oleme ekspertide ja erakonna liikmete abil välja töötanud välispoliitika ja julgeoleku plaani, mille alustaladeks on tugevad liitlassuhted, Põhjamaade koostöö ning investeeringud kaitsevõimesse,» lisas Maigre.
Eesti 200 peab oluliseks põhjaliku riigireformi läbi viimise järgmise 4 aasta jooksul, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat, muudetakse riigijuhtimise süsteemi kriiside paremaks juhtimiseks ning reformide läbiviimiseks, viiakse läbi Riigikogu töö reform ning tõmmatakse pidur poliitilisele korruptsioonile. Riigireformi peamine eesmärk on aga suuna võtmine personaalse riigi ehitamisele.
Erakonna digipöörde ekspert Luukas Ilves tõi välja, et 21. sajandi riik on võimeline olema inimese jaoks personaalselt kohal, kas tema nutitelefonis või vallakeskuses, pakkudes talle tuge just sel hetkel ja sellisel moel, nagu inimene seda vajab. Veelgi võimekam riik aga suudab nutika andmete kasutamise abil olla inimese abivajadusest isegi ees ning ennetavalt pakkuda inimesele tuge. Nutika personaalse riigi üles ehitamisega teeme riigikorralduse ja riigi teenuste valdkonnas revolutsiooni maailmas ning lisaks säästame mitmeid sadu miljoneid maksumaksja raha aastas. Seda raha on vaja investeeringuteks haridusse, sotsiaalhoolekandesse ja julgeolekusse.
Laupäeval (11.06) toimus Tallinnas Vaba Laval Eesti 200 mõttekogu, kus osales paarsada erakonna liiget ja toetajat. Mõttekogul arutati läbi kolme kuu jooksul ekspertide ja huvirühmadega koostöös kokku pandud muutuste ja reformide pika vaatega plaan Eestile. Eesti 200 pikk plaan keskendub kaheksale olulisele valdkonnale - riigireform, haridus, majandus, tervishoid, sotsiaalkaitse, julgeolek, kultuur, regionaalareng ning digi- ja rohepööre.
Ettekannetega astusid üles nii Eesti 200 liikmed - Kristina Kallas, Luukas Ilves, Merle Maigre, Joakim Helenius, Marek Reinaas, Zuzu Izmailova, Aleksei Jašin, Indrek Lillemägi, Kristiina Tõnnisson, Margus Tsahkna, Pirko Konsa, Diana Ingarainen, kui ka oma ala absoluutsed tipud väljaspoolt erakonda - Kalev Stoicescu, Linnar Viik ning Jaanus Purga. Mõttekogu modereeris Lauri Hussar.