Borrelli sõnul on pärast Venemaa julmusi kooseksisteerimine raske (2)
13. juuni 2022, 04:24
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell tõdes pühapäeval, et pärast Venemaa julmusi Ukrainas saab nendega kooseksisteerimine olema raske, edastas ukrainlaste uudisteportaal Unian.
Borrell kommenteeris sellega muu hulgas Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väljaütlemisi.
Eelmisel nädalal kritiseeriti teravalt Macroni, kelle arvates ei tohiks Venemaad alandada, vaid Vladimir Putinile tuleks pakkuda võimalust diplomaatilisel teel olukorrast välja tulla.
«Venemaa jääb eksisteerima ka pärast rahuläbirääkimisi ja on vaja selgelt määratleda, kuidas me kavatseme temaga koos eksisteerida. See kooseksisteerimine saab olema väga raske pärast seda, mida Venemaa on Ukrainas teinud. See sissetung, see agressioon, see Ukraina hävitamine, mida me kõik oleme igal õhtul televiisorist näinud ja ma ise nägin seda kohapeal. Aga me peame ikkagi püüdma siin mandril venelastega koos eksisteerida,» rääkis Borrell.
Diplomaat sõnas, et Euroopa Liidu jaoks oleks sõja vastuvõetav tulemus naasmine positsioonidele enne Vene vägede täiemahulist sissetungi 24. veebruaril.
«Kõik sõjad lõpevad relvarahu ja läbirääkimistega ning Ukraina peab suutma sellele läheneda jõupositsioonilt, et Venemaa ei saaks enam okupeerida territooriumi, mille on vallutanud ja anastanud alates 24. veebruarist,» ütles Borrell.
Ukraina täiemahulise sõja tõttu ulatub ÜRO andmetel näljapiiril olevate inimeste arv 323 miljoni inimeseni. Borrell on öelnud, et Venemaa on otseselt vastutav teraviljapuuduse eest maailmas, kuna blokeerib Ukraina sadamad.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pühapäeval Soomet külastades, et peab rahu saavutamist Ukrainas võimalikuks, kuid küsimus on selles, kui kõrget hinda tuleb maksta.
«Kui palju iseseisvust, demokraatiat, vabadust ollakse valmis ohverdama rahu eest?» küsis ta ja tõdes, et see ei ole tema öelda, millist hinda ollakse valmis rahu eest maksma, vaid otsuse langetavad ukrainlased.
Stoltenberg kohtus Soome presidendi Sauli Niinistöga Kultarantas.
NATO peasekretäri sõnul ei soovinud Vene president Vladimir Putin rohkem alliansi riike Venemaa piirile, kuid läks teisiti.
«Ta sai vastupidise asja, mida tahtis, rohkem NATO riike Venemaa piirile,» ütles Stoltenberg kohtumisel, millest võttis osa ka Norra peaminister Jonas Gahr Störe.
Stoltenberg märkis, et Putin soovib ilmselt naasta maailmakorra juurde, kus suured riigid võivad ette kirjutada, mida väikesed tegema peavad.