Isamaa julgeolekusoovid on Laaneti sõnul juba varem otsustatud (1)
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
19. juuni 2022, 13:49
/nginx/o/2018/05/31/7874532t1h7e64.jpg)
Isamaa esitas Urmas Reinsalu sõnul koalitsioonikõnelustel oma paketi täiendavatest soovidest julgeolekuvaldkonnas. Kaitseminister Kalle Laaneti (RE) sõnul on lõviosa nendest otsustest aga juba tehtud.
Kaitsevaldkond on poole aasta jooksul saanud vastavalt 340 ning 470 miljoni eurosed lisarahasüstid. Isamaa on kevade jooksul mitmel korral avaldanud arvamust, et sõjalistesse võimetesse võinuks veelgi rohkem raha juurde panna.
Urmas Reinsalu sõnul esitas Isamaa kõnelustel paketi täiendavateks sõjalisteks võimekusteks, mida teha tuleks.
«Partnerid võtsid informatsiooni teadmiseks. Leidsime ühiselt, et on vaja küsida kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet nende ettepanekute kohta. Kaitseväe juhataja Martin Herem külastas koalitsiooniläbirääkimisi ja esitas oma sõjalisest vaatest lähtuva ekspertiisi, mis minu hinnangul möönis meie pakutud võimete saavutamise vajadust. Leidsime, et selle alusel on võimalik edasi liikuda. Aga küsimus ei olegi nüüd mitte selles, milliseid võimeid ning millises tempos arendada, vaid rahalises valikus. See jäigi ootama rahalisi otsuseid,» rääkis Reinsalu.
Isamaa esitatud soovides on Reinsalu sõnul maakaitseväe täielik komplekteerimine, teatud tingimustele vastava keskmaa õhutõrje soetamine, maaväe kaugtule võimekuse parandamine ja luurevõimekuse parandamine.
Laanet: otsused on tehtud
«Mul on väga hea kuulda, et võimalik koalitsioonipartner on aktsepteerinud takkajärgi seda, mida me kõik oleme juba tänaseks teinud,» vastas kaitseminister Kalle Laanet (RE), osutades faktile, et praktiliselt kõikide välja käidud relvastusettepanekute kohta on juba otsused tehtud. Erandiks on keskmaa õhutõrje.
/nginx/o/2022/06/05/14605923t1h747a.jpg)
«Keskmaa õhutõrje – mis mahus ning mis ajaks seda teha – on tõesti see, mis on praegu otsustamisel, aga ma usun, et uute koalitsioonipartneritega saame ka keskmaa õhutõrje otsuse ära teha, et lähiaastatel oleks selline võime olemas.»
Keskmaa õhutõrje turu-uuringut, rahastamise suurusjärkusid ning ajaraamistikku on valitsuskabinetile tutvustatud. Laanet rõhutas, et nad ei otsusta midagi enne, kui koalitsioonileping on tehtud ja uus valitsus ametis.
Laanet juhtis tähelepanu, et kui ühelt poolt räägime käesoleva aasta lisaeelarvest, kus on summad suhteliselt väikesed, sest Eestil on tekkepõhine eelarve, siis suurem rõhk peaks olema otsustel, mis on tehtud mitme aasta ehk riigieelarve strateegia perspektiivis.
«See kõik võtab mõningaid aastaid aega, kuna kaitsevaldkonna arendused ei toimu poole aasta jooksul. Üldjuhul saab riik aastaid aega ning seepärast ongi hästi oluline ette näha, mis võimeid on väga vajalik lähiaastatel arendada. Nende kohta, millest eelnevalt rääkisime, ongi rahastusotsused juba tehtud, aga see tõesti realiseerub aastate pärast ja kajastub riigieelarves tunduvalt hiljem.»