Herem Financial Timesile: tõeline kaitsevõime kõnetaks Kremlit palju valjemini, kui meie sõnad on seda teinud (10)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Kaitseväe juhataja Martin Herem. 
Kaitseväe juhataja Martin Herem. Foto: Sander Ilvest

«Vajame usaldusväärset sõjalist võimekust, mida saab rünnaku korral kiiresti rakendada mis tahes alliansi liikmele,» kirjutas Financial Timesile (FT) kommentaari kaitseväe juhataja Martin Herem. 

Oma kommentaaris selgitas Herem, et Ukrainasse tungimisega näitas Vladimir Putin kahtlemata, et on valmis oma geostrateegiliste eesmärkide saavutamiseks kasutama sõjalist jõudu, sealhulgas tuumarelva. «Vältimatu järeldus on, et Ukraina rahva jaoks ei ole heidutus toiminud. Nende ründamine oli ilmselgelt hullumeelne tegevus, kuid Putin läks siiski edasi. Nüüdsest loeb ainult üks asi: me peame olema sõjaliselt valmis igaks stsenaariumiks. Tugev kaitse on ainuke viis muuta Venemaa arvestust,» kirjutas Herem. 

Herem meenutas, et enne invasiooni Ukrainas ei suutnud Putinit takistada ei hirm majandussanktsioonide ees ega ka diplomaatilised pingutused Ukraina toetajate poolt. «Venemaa oht Euroopa julgeolekukorrale on viinud uue poliitilise ja sõjalise reaalsuseni, kus ei saa välistada agressiooni NATO liitlaste vastu,» märkis Herem. 

Ta rõhutas, et asi ei ole selles, et lääs oleks midagi valesti teinud. «Eeldasime, et Venemaa, olles oma naabrite suhtes agressiivse hoiakuga, on astunud 21. sajandisse ning aktsepteerinud teiste riikide autonoomiat ja nende kodanike vaba tahet. Olime eeldanud, et kui räägime Putiniga ja demonstreerime teatud tasemel sõjalist jõudu, siis Moskva peab invasiooni hinda liiga kõrgeks. Tagantjärele mõeldes oleks ainus mõistlik ja realistlik tegevus olnud kiire ja ulatuslik sõjaline abi Ukraina kaitsevõime oluliseks tugevdamiseks,» lausus Herem. 

Tema sõnul paljud NATO liitlased (sh USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Eesti) tegelesid Ukraina vägede väljaõppega juba enne invasiooni. «Laiem jõupingutus poleks võib-olla õnnestunud sõda ära hoida, kuid see oleks võinud peatada sissetungi selle varases staadiumis ja seeläbi päästa palju ukrainlaste elusid,» leiab Herem. 

Ta selgitas FT-le, et talle tundub, et iga Venemaa sõjalise tegevusega viimase 30 aasta jooksul on Kremli agressioonilävi langenud üha madalamale. Ent kui Moskva  enesekehtestamise soov on kasvanud, siis on lääne reaktsioon sageli olnud liiga pehme või leplik. «NATO liitlaste jaoks on heidutus seni toiminud ja sõjalist agressiooni pole me kogenud. Kuid kuna Putin ei ole valmis mängima samade reeglite järgi nagu meie ülejäänud, pole meil mingeid garantiisid,» selgitas Herem.

Nimelt tuleb olla valmis takistama Venemaal kasvõi ühe tolli NATO territooriumi vallutamist selle asemel, et lihtsalt püüda okupeeritud territooriume tagasi vallutada. «Peame oma eesmärgid ümber mõtlema – ennekõike tuleb ette valmistada tugevam kaitse,» kirjutas Herem ja rõhutas, et tuleb veidi kiiremini muutuste suunal liikuda. 

Ta tõi välja kolm tähtsat liini. Esiteks peavad nii Eesti kui ka NATO liikmesriikide valitsused usaldama oma sõjaväelasi. Teiseks peavad riigid riigikaitsesse investeerima targalt. «Pole mõtet soetada kõige moodsamat tehnikat, kui pole inimesi, oskusi ega raha selle ülalpidamiseks või piisavalt laskemoona, et seda konflikti korral kasutada,» selgitas Herem. 

Ja kolmandaks peavad NATO ja selle liitlased esimeste agressioonimärkide ilmnemisel valmistuma palju põhjalikumalt kiireteks ja elujõulisteks lähetusteks. «Peame keelama Venemaale igasuguse sõjalise edu alliansi territooriumil,» toonitas Herem. 

«Lõpuks peame demonstreerima oma sõjalist valmisolekut mitte retoorika, vaid tegude kaudu, selgitades selgelt, mida ja miks me teeme. Tõeline kaitsevõime kõnetaks Kremlit palju valjemini, kui meie sõnad on teinud,» rõhutas Herem. 

Täispikka Martin Heremi kommentaari saab lugeda SIIT

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles