Tallinna linnavalitsus on tulnud välja jokk-skeemiga, mis võimaldab vabariigi valitsuse otsusest mööda minna ja jätkata venekeelset gümnaasiumiõpet.
Tallinn üritab kõige kiuste venekeelset gümnaasiumit teha
29. veebruar 2012, 23:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus võttis eilsel istungil vastu eelnõu, mis näeb ette uue sihtasutuse loomise. «Tänasel istungil sai vastu võetud otsus asutada sihtasutus Tallinna Vene Lütseum. Selle sihtasutuse eesmärk on põhi- ja üldhariduse tasuta võimaldamine ja ka täienduskoolituse läbiviimine. Antud sihtasutuse tegevus ei nõua lisavahendeid linnaeelarvest, välja arvatud need kulud, mis on seotud asutamisega. Need kulud on praegu planeeritud 500 euro ulatuses,» rääkis abilinnapea Mihhail Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil. Sihtasutuse aadress on sama, mis Tallinna Linnamäe Vene Lütseumil, mida peetakse venekeelsete koolide seas eliitkooliks.
Küsimusele, kas see on Tallinna vastukäik vabariigi valitsuse otsusele mitte lubada Tallinna gümnaasiumites venekeelset õpet, vastas Kõlvart: «Erakooliseadus näeb ette, et kooli õppekeele valib kooli pidaja põhimääruse alusel. Ma tuletan meelde, et selline juriidiline skeem ehk munitsipaalne erakool ei ole mingi uudis. Need eksisteerivad juba Keilas ja Sauel.»
Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht selgitas, et Keilas loodi 2007. aasta jaanuaris Keila hariduse sihtasutus eesmärgiga ühendada kaks eesti õppekeelega kooli ning rajada Keilasse uus koolihoone ja seeläbi pakkuda Keila lastele paremat haridust.
«Sihtasutuse kui juriidilise vormi loomine aitab mõistlikumalt majandada, olles oluliselt paindlikum, kui seda saab olla linna hallatav eelarveline asutus ehk munitsipaalkool,» lausus Vacht ning lisas, et sihtasutuse vormi kasutamise eesmärk näib Tallinnas olevat Keilast erinev.
Sihtasutuse loomisest venekeelse gümnaasiumiõppe säilitamiseks rääkis Kõlvart juba möödunud aasta lõpul, kui vabariigi valitsus teatas, et ei anna vene koolidele nende poolt palutud ajapikendust eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks. «Kuna meil ei ole vahet finantseerimises erakoolide ja munitsipaalkoolide vahel, siis võib olla see ongi hea mõte, mille meile andis haridus- teadusministeerium,» lausus abilinnapea tookord ning selgitas, et selline kool töötab erakooli seaduse järgi, kuid selle omanik on omavalitsus.
Tallinna haridusamet hoidub uue sihtasutuse loomist kommenteerimast. Kõlvart lubas eilsel pressikonverentsil, et veel sel nädalal üllitab linnavalitsus pressiteate, mis peaks kõikidele küsimustele vastuse andma.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on eragümnaasiumi loomine omavalitsuse poolt täiesti võimalik ja ka erakoolile maksab riik õpetajate palgaraha. «Kuid enne uue kooli asutamist või samaaegselt sellega peaks Tallinn korrastama oma gümnaasiumivõrgu. Praegu on Tallinnas üle kahekümne gümnaasiumi, mille õppekeeleks on vene keel, kuid üheski neist ei ulatu gümnaasiumiõpilaste arv üle 170, enamasti jääb gümnasistide arv alla saja ning sellised väikegümnaasiumid ei suuda pakkuda tänapäevast haridust,» ütles ministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis.
«Kui aga eragümnaasiumi asutamise eesmärk on vältida eestikeelsele aineõppele üleminekut, sest eragümnaasiumile ei ole üleminek eestikeelsele aineõppele kohustuslik, oleks see tupiktee Tallinna õpilastele,» lisas ta. Küttise sõnul on eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk muuta vene emakeelega õpilased eestlastega võrdseks nii tööjõuturul kui ka kõrgkooliturul.