L, 3.12.2022

Festival Aigu om! julgustab aega maha võtma

Tartu 2024
Festival Aigu om! julgustab aega maha võtma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Sündmuse peakorraldaja, muusik Mari Kalkun
Sündmuse peakorraldaja, muusik Mari Kalkun Foto: Rõuge vald

Mõnus kolmepäevane festival Aigu Om! ootab 22.–24. juulil Võrumaale Rõuge kanti kõiki, kes unistavad rahulikumast elust. Just aeglasemat elu ja selle eelduseks olevat olulist oskust, molutamist, saab neil suvepäevil nii praktiseerida kui ka lausa õppida, kui kiire elu seda seni veel päriselt omaks võtta pole lasknud.

Aigu Om! on noor festival – esmakordselt leidis see aset 2021. aastal, tuues kokku väleda mõtte ja mõnusa muusika, kohalikud talendid ja maailmategijad. Sel aastal on festival päeva võrra pikem, ühendades veelgi rohkem erinevaid talente ja tegevusi. Aigu Om! 2022. aasta läbivaks teemaks on vesi, mida avatakse erinevatest vaatenurkadest.

Üks peakorraldajaid, muusik Mari Kalkun ütleb, et Aigu Om! kannab hästi edasi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 filosoofiat Ellujäämise Kunstidest ehk nendest teadmistest ja oskustest, mis aitavad meil tulevikus hästi elada: vähem tarbimist edendav ja kliimat säästev mõtteviis, kogukonnaga koos tegutsemine. Kogukonna vägi ja võim on tõeline ellujäämise kunst, sest keerulistes oludes muutub kogukonna roll meie kõigi jaoks üha suuremaks. Aga et kogukond toimiks, tuleb kõigepealt üksteist tunda ja osata koos toimetada.

Lugedes sõna „festival” võib kujutlustes kangastuda mõni melukas-lärmakas suvepidu, kus käib katkematu tants ja trall ning muusika kõlab nii valjult, et iseenda mõtteidki ei kuule. Aigu Om! on teistmoodi festival, mis ühendab aeglasema elu kohalike kommetega ning sobitab need suuremasse maailmapilti. Korraldajad ise ütlevad, et tegu on muusika- ja sõnasündmusega.

Aigu Om! 2021. aasta festivalil osalejad nautimas rahulikke hetki välikinos.
Aigu Om! 2021. aasta festivalil osalejad nautimas rahulikke hetki välikinos. Foto: Rõuge vald

Kuid isegi sellest määratlusest jääb väheks, et anda edasi nende kolme suvepäeva tõeline olemus kogu oma mitmekesisuses. Kava õige lühidalt kokku võttes algab festival õpitubadega Rõuges Kunstikuuris ning kontserdi, välikino ja tsirkuseetendusega Viitina Järvesaares. Teisel päeval püütakse Viitinas kuuritsaga kala ja tehakse kalatoite, pakutakse ohtralt kvaliteetseid muusikaelamusi, aga ka lühiteatrit ja õpitube ning kostitatakse külalisi kodukohvikutes. Kolmas päev kuulub metsale Pähni külastuskeskuses: võrukeelne linnuretk ja suurejooneline tsirkuseetendus, sekka mõnusat olemist raamatuesitluse ja molotamise õppimisega.

Sarnaselt eelmisele aastale on toimumas linnuretk, et üheskoos tutvuda meid ümbritseva loodusega.
Sarnaselt eelmisele aastale on toimumas linnuretk, et üheskoos tutvuda meid ümbritseva loodusega. Foto: Rõuge vald

Niisiis saab selleaastane festival alguse neljapäeval, 22. juunil juba päeval, kui Rõuge aleviku keskel asuvas Kunstikuuris  jagatakse tarkusi erinevates õpitubades: saab laulumänge väikelastele, kärbsepilli valmistada, käepalu punuda ja vasest ripatsit valmistada. Lapsevanemaid oodatakse aruteluringi aeglustavast ja lihtsustavast lastekasvatusest, lapsi aga laulukirjutamise õpituppa. Päeva edenedes liigutakse Viitina kanti, kus juba alates kella 18st ootavad oma koduõues muusikud Eva-Lotta Vunder ja Madis Meister. Alustuseks on avatud kodukohvik ning seejärel, kell 19 saab kuulata kontserti muusikutepaari maheda omaloominguga.

Festivali suurejooneline avamine leiab aga aset Viitina Järvesaares, kus kell 21 kohtume-vestleme kohaliku mehe, näitleja ja filmi „Vee peal” osatäitja Kalju Orroga. Vestlust juhib Jaan Tootsen.

Kell 21.45 saab näha festivali suurejoonelist avangut, kui üles astub Aeldre tsirkus Rootsimaalt. Pärast lühikest show’d näidatakse suurelt ekraanilt eelmise aasta menufilmi „Vee peal”, mis lisaks rohkele vürtsikale huumorile pakub Võrumaa inimestele hulganisti äratundmist tuttava olustiku ja võttepaikade näol. Filmiõhtu piletid on saadaval fienta.com keskkonnas.

Legendaarne kuuritsapüük, kalatoidud ja küünikontsert

Teine päev hoiab külastajaid festivali sünnikohas Viitinas, kus toimub juba 25. korda legendaarne kuuritsaga kalapüügivõistlus. Kuuritsapüük on ühtaegu seltskondlik ja kasulik tegevus, sest püügiks on tarvis vähemalt nelja kalamehe (või -naise) koostööd, kellest kolm müttavad vees suure püügiriistaga ja neljas, kotipoiss, ajab kalu võrku. Peamiselt taritakse kaldale hulganisti prahti ja veetaimi, sekka ka mõni kala. Just kaldaäärse järvepõhja puhastamine on üks kuuritsapüügi suurtest kasudest, mis aitab meie kauneid järvi kinni kasvamast hoida.

Aigu Om! festivali teine päev korraldatakse koos kalapüügivõistlusega Viitina Kuurits, kus saab arhalise kalapüügiriistaga vees möllata ja nautida mitmekülgseid tegevusi järve ääres.
Aigu Om! festivali teine päev korraldatakse koos kalapüügivõistlusega Viitina Kuurits, kus saab arhalise kalapüügiriistaga vees möllata ja nautida mitmekülgseid tegevusi järve ääres. Foto: Rõuge vald

Kalapüüki täiendavad päeval aktiivsed tegevused lastele, kalatoitude valmistamise õpitoad Joel Helekiviga, kodukohvikud ning tutvumine Viitina auväärse mõisaprouaga. Kui kalad püütud ja kaalutud, siis saab samas Järvesaare laululaval kuulata kontserti, kus astuvad üles Rõuge Unistuste Kitarriorkester RUKO, Puka ja Viitina laulumehed ning Vladislav Koržets.

Viitina järve rannas, mõisahoone juures saab kell 15 otse järvevees õppida valmistama kausitrumme koos musikaalse multitalendi ja superleiutaja Silver Sepaga. Veel enne õhtut astuvad aga kahe lühietendusega „Väikesed pakikesed” ja „Aasta vanaimä” üles Rõuge valla raamatukogu- ja kultuuritöötajad.

Mõtet mõlgutatakse festivalil väga eriilmelistes tegevustes, kontsertidest ja etendustest raamatuesitluse ja molotamise meistriklassini.
Mõtet mõlgutatakse festivalil väga eriilmelistes tegevustes, kontsertidest ja etendustest raamatuesitluse ja molotamise meistriklassini. Foto: Rõuge vald

Vägevale päevale paneb punkti suur küünikontsert, kus mõtet mõlgutavad nii sõnas kui muusikas Silver Sepp ja Kristiina Ehin, Mari Kalkun, Eva Mitreikina, Eva-Lotta Vunder ja Madis Meister.

Kolmas päev toob kaasa loodushariduse, etendused ja molotamise meistriklassi

Festivali kolmandal päeval, 24. juulil saab metsa ja puid kogeda täiesti uuel viisil Pähnis, kus on loodusharidust antud juba üle poole sajandi. On ju looduses olemine, liikumine ja molotamine üks võimalus genereerida häid ajulaineid!

Margit Päkk Rõuge Kuninglikust Linnuklubist ja võrukeelsete linnunimede asjatundja Urmas Kalla viivad huvilised meeleolukale linnuretkele. RMK Pähni külastuskeskuses on metsa- ja loodusharidust antud juba üle poole sajandi, õigupoolest oli Pähni üks esimesi Eestis, kes seda teemat laiemalt tutvustama hakkas. Kell 11.30 tutvustab aga Jaan Tootsen Fred Jüssi Ööülikooli loenguid trükisõnas koondavat raamatut „Olemise mõnu”.

24. juulil kell 12 annab Pähnil suurejoonelise etenduse „Suure puu tsirkus” Aeldre tsirkus Rootsist. Nende stiilinäiteid saab näha SIIT.  Etendus pakub lõbu igas vanuses pealtvaatajatele, see koondab ühe suure puu otsa ja ümber tsirkuse, tantsu ja Skandinaavia (mitte)traditsioonilise muusika.

Väliskülalistena tuleb Võrumaale metsatsirkus "Aeldre" Rootsist
Väliskülalistena tuleb Võrumaale metsatsirkus "Aeldre" Rootsist Foto: Rõuge vald

Sealsamas Pähnil tuleb ka selleaastase festivali lõpp, kui kell 14 algavas molotamise meistriklassis jagab sellealaseid tarkusi Jan Rahman: „Mol'otaminõ om küländ rassõ tüü. Ei saa nii, et võtat kätte ja mugu mol'otat. A ku kõrraligult läbi plaani, või taa mõnikõrd peris kasus olla. Proovimi ütenkuun perrä, kuimuudu üts kõrralik mol'otaminõ käü ja kaemi, miä tuu käügin viil silmä-kõrva jääs.”

Kui päeval saab Silver Sepa käe all õppida ise pesukausil muusikat mängima, siis Silver Seppa ja Kristiina Ehina muusika- ja luuleõhtul “Ajajõel” kuuleb muusikainstrumendina ka kalapüügiriista kuuritsat.
Kui päeval saab Silver Sepa käe all õppida ise pesukausil muusikat mängima, siis Silver Seppa ja Kristiina Ehina muusika- ja luuleõhtul “Ajajõel” kuuleb muusikainstrumendina ka kalapüügiriista kuuritsat. Foto: Rõuge vald

On ju teada, et loodus, kultuur, toredad inimesed ning korralik molotamine turgutavad nii keha kui vaimu. Aigu om Võromaal – tulge vaid kohale ja nautige!

Kogu festivali kavaga saab tutvuda SIIN!

Tagasi üles