Sisuturundus
Nature Tours Estonia loodusmatkad viivad paikadesse, kuhu omal käel iial ei satuks
6. juuli 2022, 14:37
Tartumaal Kastre vallas pakub loodusmatkade korraldaja Nature Tours Estonia aastaringselt erinevaid matkavõimalusi alates jalgsi-, räätsa-, kelgukoera- ja kanuumatkadest kuni korilusmatkade ning ellujäämisretkedeni. Matkajuhid Kristina Traks ja Heinrich Lukk räägivad, kuidas said nende loodusmatkad alguse ning miks tasub võtta ette retk Järvselja metsamaastikul ning Emajõe-Suursoos.
Kuidas tekkis idee hakata korraldama loodusmatku?
Loodusmatkad said alguse kelgukoertest ja kelgukoeramatkadest. Talviste matkadega alustasime 2013. aastal, kui koeri oli juba sedavõrd palju, et sai mitme rakendiga sõitma minna. Alates 2015. aastast on kelgukoeramatkad nii jalgsi kui ka rakendiga saadaval aastaringselt, ainsaks limiteerivaks faktoriks jääb õhutemperatuur. 2020. aastast alates lisandusid järk-järgult kanuumatkad, jalgsimatkad, korilusmatkad ja räätsamatkad ning aerulauaretked, ellujäämisretked ja hingeretked. Samal aastal sai kõik need loodusmatkad ühendatud Nature Tours Estonia alla.
Kastre valla territooriumile jääb ulatuslik loodusala – Järvselja metsamaastik ning Emajõe-Suursoo. Emajõe-Suursood hõlmav Peipsiveere Looduskaitseala, millesse mahub ka Piirissaar ja Piirisaare ning mandri vahele jääv Peipsi osa, on oma pindalalt Eesti suurim looduskaitseala. See on meie kodukant, siin me elame ja seda maastikku ning siinset elustikku tunneme nagu oma viit sõrme. Lisaks sellele oleme paadunud oma metsatukkade, soosaarte, jõekäänakute, marjaväljade ja seenekohtade fännid, mis annab meile olulise eelise selle ala tutvustamisel loodusmatkade kaudu.
Miks on Kastre eriline koht?
Eriliseks teeb selle piirkonna eelkõige Emajõe-Suursoo, mis on Eesti suurim deltasoostik ja kindlasti Eestis üks metsikumaid ja inimtühjemaid alasid. Pindalalt Tallinna suurusel soo-alal elab alaliselt vaid kolm inimest. Emajõe lisa- ja harujõed jagavad selle metsiku sooala erineva ilmega soolaamadeks. Siin puuduvad teed, ligipääsud, matkarajad ja suunaviidad. Siia ei ulatu inimtegevuse müra ega paljudes kohtades isegi mitte mobiililevi.
Siin on palju kohti, kuhu pääsebki vaid vett mööda või teatud aastaaegadel. Just sellepärast ongi Emajõe-Suursoo väga hinnatud matkapaik tõsiste matkajate ja loodushuviliste hulgas. Samas omal käel uudistamine võib tunduda Emajõe-Suursoos kõhe, sest soo on eksitav ja suur. Siiski saab iga loodushuviline tulla seda huvitavat paika avastama. Parima looduselamuse võid saada siin siis, kui ei pea muretsema matkakorralduse või –marsruudi pärast. Aitame leida sobiva matkavariandi ning tuleme alati teejuhiks kaasa. Oleme selle piirkonna asjatundjad, tundes siin iga soosaart, jõekäänakut, vana taliteed ning põlist talukohta. Me elame siin ja liigume nendel maastikel igapäevaselt. Oskame sind viia kohtadesse, kuhu sa ise tõenäoliselt kunagi ei satuks.
Jõgedest ja järvedest moodustub siin huvitav vetelabürint ning soodes peidavad end sadakond eriilmelist soosaart, mis on koduks paljudele kaitsealustele liikidele. Emajõe-Suursood võib nimetada kotkamaaks, siin on neile küllaga toitu, pesitsuspaiku ja privaatsust. Kotkaid võib siin kohata sagedamini kui inimesi.
Soomaastiku praeguse ilme järgi ei oskaks kahtlustadagi, et veel sadakond aastat tagasi oli see küllalt rahvarohke ning hoopis teise ilmega. Paljud soosaared olid asustatud – neil elati taludes, ümbritsevas soos tehti loomadele heina ning vett pidi sõideti Tartusse. Talvel liiklemiseks kasutati taliteid, mis kulgesid otse üle suurte soomassiivide. Nendest annavad praegu aimu vanad kaardid ja maastikus aimatavalt märgatavad rajad.
Mida kogeb teie matkadel osaleja?
Emajõe-Suursoos ei ole tavamõistes mitte midagi, kuid siin on avarust, siin on ruumi, siin on õhku. Vähe inimtegevuse mõju ning selle jälgi. Selline omanäoline soomaastik pakub mitmekesiseid elupaiku liikidele, kes seda kõike vajavad. Ka inimesele, kes seda kõike vajab ning julgeb oma mõtetega isekeskisse jääda. See on suurepärane paik, kus argielu ringisebimisest end lühemaks või pikemaks ajaks välja lülitada ning panna end „laadima“.
Tsiteerides ühe matkalise mõtteid meie külalisteraamatust: „Emajõe Suursoos kellal numbreid ei ole. Kellagi pole. Seal on kuldne tund, mis ravib kõike. Vaikne, värviline ja grandioosne oma mitte millegis. Isegi õhul on maitse...“
Nature Tours Estonia matkadel on erilisel kohal loodusetunnetuse edasi andmine ja loodustarkuste jagamine. Meie retked ei ole kindlasti lihtsalt distantsi läbimised ja kella jälgimised. Hoopis olulisem on kogeda loodusega lähikontakti ja seeläbi ise sisemiselt rikkamaks saamine. Nii mõnigi matkal käinud inimene on öelnud, et ta tundis end soost tagasi tulles rikkamana kui sinna minnes. Ja jutt ei ole sugugi vaid jõhvikatest, mida samuti Emajõe-Suursoos väga palju leidub ning mis siinkandi elanikke alati on kasvõi natukenegi rikkamaks teinud, vaid eelkõige vaimsest rikkusetundest.
Millised oskused võiksid matkahuvilisel olemas olla, mida teie talle õpetate?
Kõik matkad algavad põhjaliku instrueerimisega. See on loodusmatka ABC, mis annab vajalikud eelteadmised ja parema turvatunde. Nii ei pea matkal kulgedes asjatult kulutama ressurssi tehnilistele küsimustele, vaid saab nautida kõike seda, mida Emajõe-Suursoo võrratul loodusmaastikul ja elustikul meile sellel korral on pakkuda.
Erinevad loodusmatkad nõuavad vähem või rohkem oskusi, mida on ka algajatel võimalik meie matkade käigus omandada. Abi saab nii kogenumatelt matkajatelt kui ka meilt ning kõigele lisaks võime tihtipeale hoogu sattudes teile ühtviisi huvitavalt pajatada 100 aasta taguseid kohalikke lugusid või meie matkadel juhtunud seikadest.
Enamus matkajatest peab uudseks kogemuseks ning uusi oskusi nõudvaks näiteks kelgukoerarakendi juhtimist, kanuus mõlaga sõudmise erinevaid viise, räätsadel liikumist, aerulaual püsimist ja manööverdamist, jalgsimatkale riietuse ning jalanõude valimist, söögiks kõlblike seente tundmist ja kasutamist ning ellujäämisoskusi loodusmaastikul.
Milliseid teadmisi loodusmatkadelt veel saab?
Kõige enam kardavad inimesed eksimist ja me räägime alati matkadel sellest, mida tuleb soomaastikul jälgida, et mitte ära eksida. Emajõe-Suursoo on täis essütäjaid – eksitaja ehk „essütäjä“ on Lõuna-Eesti rahvapärimuse järgi jõud, mis inimese õigelt teelt kõrvale juhib, metsa ära eksitab. Essütäja viib hooletu marjulise või ninapidi telefonis istuva matkalise kohe valesse kohta!
Oluline oskus on osata märgata loomade tegutsemisjälgi. Meile meeldib looduses käies „lugeda“ loomade-lindude märke ehk tegutsemisjälgi. Need räägivad lugusid sellest, kes on siin käinud ja mida siin teinud. Ka matkalised hindavad väga uusi teadmisi selles vallas. Need on ka kasulikud. Näiteks kui sa tunned ära karu kraapimisjäljed puu peal, siis ei torma sa hirmunult metsast välja, kui näed põdra näritud puud. Sa tead juba jälgede järgi, kes siin närimas või kraapimas käis.
Ja muidugi saab meie matkadelt teada kogu tõe jõhvikatest. Emajõe-Suursoos peidavad end Eesti suurimad jõhvikavarud ja tõenäoliselt just jõhvikate järgi seda paika kõige rohkem teataksegi. Jõhvikaid on siin alati korjatud ja kogused on olnud suured. Jõhvikapärimus on see, mis huvitab inimesi. Kes kui palju korjas ja mida teenitud raha eest ostis? Kus asuvad parimad jõhvikakohad? Kuidas keegi jõhvikaid korjates ära eksis ja mis kõik edasi sai? Või kas teate, et just jõhvikakorjamine Emajõe-Suursoos inspireeris Neinar Seli äriga tegelema?
Kes on teie retkede sihtgrupp?
Meie loodusmatkadel on neli põhilist sihtgruppi. Esiteks seiklejad, kes saavad liituda plaaniliste matkadega. Teiseks perekonnad, kes saavad liituda plaaniliste matkadega või tellida privaatmatka. Kolmandaks koolilapsed, kes saavad osaleda vastavates hooajalistes programmides või matkadel. Neljandaks seltskonnad, kes ka saavad liituda plaaniliste matkadega või tellida privaatmatka või ürituse koos lisavõimalustega.
Millised matkad on kõige menukamad?
Kuna Nature Tours Estonia loodusmatkad katavad aastaringi kenasti ära, siis menukus sõltub ikka eeskätt aastaajast. Ehk siis talvel kelgukoera- ja räätsamatkad mööda Emajõe-Suursoo ajaloolisi taliteid, kevadel kanuumatkad soojõgedel ja järvedel ning jalgsimatkad soosaartel, suvel kanuu-, aerulaua- ja hingematkad ning sügisel korilus- ja kelgukoeramatkad.
Aga milliseid matku peate ise kõige erilisemateks?
Eriliseks võib loodusmatka teha nii uudne matkaliik kui ka matkapiirkond, millele lisab erilisust veel õige matkaaeg. On väga suur vahe, kas minna kanuumatkale näiteks kevadel koos päikesetõusuga või keskpäeval: päikesetõusu ajal minnes heliseb soo maagilisest tedremängust ning taevas on tõusva päikese värvidemäng, vaid paar tundi hiljem aga on kogu see maagia kadunud. Õigesti matkaaega valides saab tavalisest looduses viibimisest eriline elamus, mis jääb kauaks ajaks meelde ja millest räägitakse ka sõpradele. Kuna me ise väga hindame erilisi hetki ja matkadelt saadavaid emotsioone, katsume ka oma matkalistele pakkuda just neid elamusi, mis meile endale on pikaks ajaks hinge jäänud.
Sooviksime, et loodushuvi oleks suurem ja sügavam ning Eesti inimesed vaimustuksid rohkem nendest rikkustest, mida meile pakub meie oma väga rikas Põhjamaine loodus igal aastaajal. Praegu kipub asi jääma pealiskaudselt internetti heal juhul laigi kujul.
Tartu on koos Lõuna-Eestiga 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn ja see väärib külastamist. Tegu on Euroopa suurima kultuuriprojekti ja Eesti 2024. aasta tippsündmusega.