Isamaa toetus on tõusnud viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele (7)

BNS
Copy
Isamaa juht Helir-Valdor Seeder.
Isamaa juht Helir-Valdor Seeder. Foto: Gert Tali

Uue võimuliidu läbirääkimised on hästi mõjunud Isamaa toetusnäitajale, mis on tõusnud viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmivast iganädalasest küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 20,6 protsenti ja Keskerakonda 16,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Liidrikohal oleva Reformierakonna ja teisel kohal oleva EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 10,2 protsendiga, Isamaa 8,6 protsendiga ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,2 protsendiga.

Isamaa toetus liigub jätkuvalt tõusvas trendis. Alates aprilli teisest poolest on Isamaa toetus kasvanud 3,8 protsendipunkti võrra ning praegusest kõrgem oli see viimati 2019. aasta juulis ehk kolm aastat tagasi.

Summaarne toetus koalitsiooni moodustavatel erakondadel on 49,5 protsenti ning praeguse seisuga opositsiooni jäävatel erakondadel 37,3 protsenti.

Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder märkis, et kuigi koalitsiooni kokku saamise mõjudest erakondade toetustele on veel natuke vara rääkida, näitavad Norstati viimased reitingud päris kindlasti selleni viinud protsessi mõju.

«Juba mitmendat nädalat on Reformierakonna toetuse kasv peatunud ning hetkel on näha ka märke sellest, et oravate reiting on mõnevõrra kahanemas. Nende nelja nädala keskmine ei ole viimased kolm nädalat kasvanud, vaid on pigem langenud, ning viimased kaks iganädalast reitingut on pigem madalamad, kui kolme ja nelja nädala tagused tulemused,» tõi Mölder esile.

Samas on tugevalt kasvanud Isamaa toetus, mis ulatub praeguseks tasemele, kus ta oli 2019. aasta suvel. «See ei ole üllatav, kuna kogu koalitsiooni moodustamise protsess keskendus peaasjalikult Isamaa poliitikate arutamisele, mis pälvisid laialdaselt ka avalikku vastukaja. Poliitlise agenda seadmisel oli see erakonnale suur võit,» ütles Mölder.

Viimane nädal näitab Mölderi sõnul ka kerget hüpet sotsiaaldemokraatide toetuses, mille saab samuti koalitsiooni moodustamise protsessi arvele kirjutada.

Opositsioonierakonnad EKRE ja Keskerakond oma positsioone ei parandanud. Liikudes see nädal jälle natuke allapoole, on mõlema toetused püsinud praeguseks mõne kuu lõikes võrdlemisi stabiilsed.

«Kallase esimese valitsuse moodustamine, kuhu kuulus ka Keskerakond, muutis jõuvahekordi nende kahe vahel selgelt EKRE kasuks ning ligikaudu viimased aasta aega on EKRE olnud võrreldes Keskerakonnaga selgelt tugevamas positsioonis. Uus valitsusus loob nende kahe jaoks taaskord uue olukorra, kus ollakse ühes paadis, kuid nüüd väga selgete konkurentidena opositsioni põhijõu positsiooni pärast,» ütles Mölder.

Kuna EKRE on suutnud kasu lõigata paljudest eelmistest nihetest Eesti parteisüsteemis ning on olnud oma arengus selget dünaamilisem, on ka praegu Mölderi hinnangul eelis nende kahe võrdluses pigem EKRE käes ning Keskerakonnale saab enda kui peamise opositsioonijõu kehtestamine olema väljakutse.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles