Bundesbank ründas jõuliselt Draghit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mario Draghi
Mario Draghi Foto: SCANPIX

Saksa keskpanga juht ründas jõuliselt Euroopa Keskpanga presidenti Mario Draghit, andes märku Euroopa suurima majanduse rahulolematusest rakendatud kriisimeetmetega.

Jens Weidmanni hoiatus, et EKP poliitika on riskantne, rõhutab ühtlasi Saksamaa kartusi, et neil kui euroala suurimal kreeditoril tuleb kanda kopsakamaid kulutusi.

Samuti on värskelt põhjust kahelda, kas euroala on võimeline pikale veninud pangandus- ja riigivõlakriisi ohjeldama.

Weidmanni sõnutsi, kellel on suur mõjujõud EKP nõukogus, riskib keskpank oma reputatsiooniga. Ta kutsub asutust üles pöörduma kiiremas korras tagasi rangemate reeglite juurde tagatiste osas, mida EKP pankadelt aktsepteerib.

Kriitika, mis sisaldus Draghile läkitatud kirjas, avaldas eile Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung.

Terav kriitika kõlas päeval, mil EKP süstis euroala finantssüsteemi täiendavad 529,5 miljardit eurot, mis tähendab seda, et kokku on pankadele kolmeks aastaks laenatud üle 1 triljoni euro.

Kampaania oli soodus, pankadelt küsitakse vaid 1 protsent intressi.

Kuna EKP avardas tagatiste reegleid, tõmmati skeemi ka väiksemaid pankasid, osalejate arv ulatus 800 kanti. Detsembris, kui toimus sooduslaenukampaania esimene raund, osales 523 panka (mis võtsid laenu 489 miljardit eurot).

Oksjoni käiguga tuttavate isikute sõnutsi olid üle poole laenu võtnud asutustest pärit Saksamaalt.

EKP süst on tõstnud investorite tuju, võimaldades pankadel kiirkorras ridamisi võlakirjaemissioone korraldada.

Standard Charteredi tegevjuht Peter Sands ütles aga, et rahaküllus võib «külvata järgmise kriisi seemneid». Sands, kelle Aasiale fokusseeritud pank on euroala kriisist isoleeritud, ütles, et pikaajaliste tagajärgede peale ei ole üldse mõeldud.

«Pole üldse selge, milline on strateegia väljumiseks. Mis saab kolme aasta pärast, kui see kõik refinantseerida tuleb?» küsis Sands.

Sandsi muret jagab ka endine EKP juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi, kes kirjutab tänases Financial Timesis, et pangad võivad sattuda «kergelt kätte tulevate finantseeringute sõltuvusse», mistõttu neil kaob stiimul «end pärast kriisi taas oma jalgadele püsti ajada».

Analüütikud olid ennustanud, et EKP kampaania teise vooruga võetakse laenu umbes 500 miljardi euro eest. Nad ütlesid, et pankadel on nüüd kergem end rahastada, kuid selle kohta, et raha reaalmajanduseni jõuaks – ettevõtetele antud laenude kujul – olevat vähe märke.

Turud reageerisid EKP teadaandele üsna positiivselt, kuigi Portugali tootlused tõusid. Itaalia 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused aga langesid 16 baaspunkti jagu 5,18 protsendi peale.

EKP laenusummas peituvad ka mõned varasemad lühemaajalised laenud, mida pikendati. Süsteemi kallati juurde ligikaudu 310 miljardit eurot netolikviidsust – palju rohkem kui detsembris.

«See pigem ületas turgude ootusi ja peaks mõjuma positiivselt riskantsetele varadele,» ütles IFR Marketsi strateeg Divyang Shah.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles