Riigikogu hakkab arutama valimisea langetamist 16. eluaastale

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michal.
Justiitsminister Kristen Michal. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Justiitsminister Kristen Michal saatis riigikogu fraktsioonidele ja erinevatele kodanikeühendustele ettepaneku arutada võimalust anda valimisõigus 16. aastastele isikutele.
 

Michal märkis, et valimisea langetamine on ühiskonnas arutelu objektiks olnud juba mitu aastat ning selle analüüsi näeb ette ka koalitsioonileping. Kuivõrd vastav muudatus nõuaks põhiseaduse muutmist, pidas Michal vajalikuks algatada laiem ühiskondlik debatt.

«Justiitsministeerium, olles hea õigusloome põhimõtete üheks vedavaks mootoriks kogu riigis, peab sellise arutelu algatamist heaks ideeks ning soovime asjalikku, sisust ja eesmärgist lähtuvat ning vastaspoolte vahelise austusega asetleidvat arutelu,» leidis minister.

Justiitsministeeriumis on valminud ka valimisea langetamist käsitlev analüüs, milles vaadeldakse valitud välisriikide kogemusi ja selle otsuse võimalikke mõjusid ühiskonnale. Praegu on Austria ainuke Euroopa riik, kus hääleõiguslikuks peetakse isikuid juba 16. eluaastast.

Positiivsena nähakse analüüsis seda, et muudatus tagaks laiemale isikuringile võimaluse kõrgeimat riigivõimu teostada. Valimis-iga on võimalik langetada ainult kohalike omavalitsuste valimisteks, aga ka riigikogu ja Euroopa parlamendi valimiste puhuks.

«Sellise debati käigus tasuks otsida muuhulgas ka vastust küsimustele, kas valimis-ea langetamine toob ühiskonnaelus kaasa rääkima rohkem kodanikke ja aitab tasakaalustada ühiskonna demograafilist vananemist?» leidis Michal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles