P, 27.11.2022

Rattasõit on ajavõit ja mõjub tervisele positiivselt

Tartu 2024
Rattasõit on ajavõit ja mõjub tervisele positiivselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Mana Kaasik

Eesti linnad eesotsas Tartuga muutuvad iga aastaga aina jalgrattasõbralikumaks. Pole ka ime, sest jalgrattaga sõites jõuab läbi linnaliikluse sageli oluliselt kiiremini sihtkohani ning see vähendab autodest tingitud ummikuid ja heitgaaside teket. Jalgrattaga sõitmisel on veel üks suur eelis – see omab positiivset mõju sõitja tervisele, füüsilisele võimekusele ja heaolule.

 

Jalgrattasõit ei koorma liigeseid, tugevdab vereringet ja südant ning kiirendab ainevahetust. Jalgratas ei ole spordivahend, vaid liikumisvahend, mis sobib igas vanuses ja kehakaalus liiklejale. Ja mida rohkem on linnas jalgrattateid ja jalgrattureid, seda rohkem tekib neid ka juurde! Tartul on väga head eeldused jalgrattaliikluse arendamiseks. Linna kompaktsus muudab rattal liiklemise mugavaks – kesklinnast jõuab peaaegu igasse linnaossa 10-15 minutiga.

See on ka põhjus, miks Tartu Linnavalitsus, Tiigi Seltsimaja ja SA Tartu 2024 koos paljude heade koostööpartneritega otsustasid juba kolmas aasta viia ellu Tartu südalinnas Autovabaduse puiestee projekti. Projekti idee on luua tulevikku vaatav linnaruum, mis paneb meid peatuma, mõnusalt aega veetma ja linnamelu nautima. See on linnaruum, kus on tehtud keskkonnasõbralikumaid valikuid, vähendatakse südalinna liikluskoormust ning kutsutakse kaasa auto asemel kasutama liiklemiseks jalgratast.

Foto: Mana Kaasik

Kuidas valida õige ratas?

Sadula kõrguse osas tasub konsulteerida rattapoe müüjaga, kuid üldiselt on sadula kõrgus õige, kui sadulas istutakse püstiasendis, istudes ulatuvad jalakannad pedaalini ning jalad on väljasirutatult pisut kõverdatud. Sadul peab olema paralleelselt maapinnaga, ei liiga kõrgel ega madalal. Juhtraud on enamasti sadulaga samal kõrgusel, et sõitjal ei tekiks liigse painutamise tõttu seljas ülekoormust ega kaelas vaegusi.

Kui jalgratas on valitud, tuleb üle vaadata selle olukord ning varustus. Liiklusesse tohib minna ainult sellise jalgrattaga, millel on töökorras pidurid, signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ja tuli ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.

Väga oluline on mugaval jalgrattaga sõitmise õigesti valitud riietus – see oleneb suures osas ilmast. Nagu öeldakse: ei ole halba ilma, vaid on vale sõiduriietus. Eelistage hingavaid, aga tuulekindlaid materjale, veekindlat jakki ning mugavaid spordijalatseid. Jalgrattaga sõitmine vajab ka lisavarustust: oluline on nii kiiver kui ka kindad, mis kaitsevad võimaliku kukkumise korral.

Foto: Mana Kaasik

Tee end nähtavaks!

Jalgrattaga võib iseseisvalt sõiduteel sõita vähemalt 10-aastane isik, kes on läbinud vastava kursuse. 10-15-aastasel peab sõiduteel liigeldes olema esitada vastav juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgrattaga sõita vähemalt 8-aastane. Teel jalgrattaga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

Kiivrit võiksid ohutuks liiklemiseks kasutada ka kõik üle 16-aastased jalgratturid. Ohutuks liiklemiseks on tähtis rahulik sõidustiil, mis aitab vältida äkilisi ebaturvalisi olukordi. Kindlasti tuleb pimedal ajal kasutada nii esi- kui ka tagatuld, kusjuures parem on kasutada ühtlaselt põlevat tuld, sest see aitab teistel liiklejatel ratturi kaugust paremini hinnata. Lisaks rattal ja kiivril olevatele helkuritele võiks iga rattur enda nähtavaks tegemiseks kanda ka helkurvesti.

Muide, jalgrattaga saab edukalt sõita ka talvel, tuleb vaid kasutada õigeid sõiduvõtteid ja varustust, näiteks naastrehve, mida leidub täna rattapoodides suures valikus. Korralikult hooldatud jalgratas, ilmakohane riietus ja enese nähtavuse eest hoolitsemine on kolm turvalise rattasõidu alust!

Foto: Mana Kaasik

Tartu linna rattaringlus

Tartu Linnavalitsus pingutab selle nimel, et kergliiklejad end linnaliikluses järjest mugavamalt tunneksid. Viimastel aastatel on Tartusse lisandunud kümneid kilomeetreid uusi kergliiklusteid ning rattaliiklusest on saanud Tartus eelisarendatav transpordiliik. 2019. aastal avas linn ülipopulaarseks osutunud rattaringluse, mis koosneb nii elektrilistest kui ka tavalistest jalgratastest. Rattad on mugavad ja universaalse mõõduga, mis sobivad hästi inimestele pikkusega 155-195 cm.

Rattaparklatega on kaetud terve Tartu linn. Iga parkla juures on infotahvel, kus on täpsed juhised, kuidas ratast kasutada saab. Ratta saab võtta ükskõik millisest parklast ja tagastada ükskõik millisesse parklasse. Elektrilised rattad on kasutuses kuni miinuskraadide tulekuni. Külmal ajal on kasutuses vaid tavarattad.

Tartu ja kogu Lõuna-Eesti tähtsamate sündmuste ning põnevamate paikade tutvustamine toimub koostöös 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna Tartu sündmuste planeerimisega. Veerand Eestit teeb kultuuripealinna egiidi all Eestis midagi sellist, mida varem pole tehtud! Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 viib ellu revolutsiooni ka keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses ning kõik Tartu 2024 sündmused on korraldatud sama juhise järgi ehk samu keskkonnahoidlike põhimõtteid arvestades. 

Ohutut liiklemist!

 
Tagasi üles