GALERII ⟩ Prantsuse õhuväelased andsid Balti õhuturbemissiooni teatepulga üle sakslastele
2. august 2022, 15:11
Täna toimus Ämari lennubaasis pidulik õhuturbemissiooni vahetustseremoonia, kus Balti riikide õhuruumi valvanud Prantsusmaa õhuväelased andsid valvekorra üle Saksamaa õhuväelastele, kes hakkavad meie taevast valvama hävitajatega Eurofighter Typhoon.
Prantsuse hävituslendurid tegid ühtekokku 22 õppelendu Tango Scramble, 11 piiripatrull-lendu ja 86 ühist õppelendu Eesti, Soome, Rootsi, Belgia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Ühendkuningriigi ja Rumeenia õhuväe üksustega.
Saksamaa kaitseministri Christine Lambrechti sõnul on Bundeswehri pühendumus NATO idatiival praegu väga oluline. «Moskvale ei tohiks jääda mingeid illusioone. Allianss on ühtsem kui kunagi varem,» märkis ta.
«Meie vankumatu pühendumus liitlaste julgeolekule on ilmne ka Eestis. See, et oleme seotud Balti õhuturbemissiooniga ja tagame oma liitlaste õhuruumi puutumatuse, näitab, et Saksamaale võib loota. Täidame oma kohustusi ja oleme partner, kelle peale meie liitlased saavad kindlad olla,» rääkis Lambrecht.
Kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul näitab liitlaste kohalolek, et Eesti ja NATO liikmesriigid saavad kõigi liitlaste toetusele ka loota. «NATO on ühtne põhjendamatu agressiooni vastu,» ütles Pevkur.
«Teame, et võime arvestada Prantsusmaa pühendumuse ja professionaalsete sõduritega,» lisas kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa liidu osakonna juhataja Madis Roll ja lisas, et prantslased on Ämaris alati teretulnud ja et nende hävituslennukid kõlavad siin Eestis kui vabaduse hääl.
Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäev läbi, teevad vajadusel tuvastuslende ja regulaarselt treeninglende. Saksamaa on alates 2014. aastast Ämaris õhuturbemissioonil osalenud kaheksal korral.
Mitmefunktsiooniline hävitaja Eurofighter Typhoon on kahemootoriline hävituslennuk, mille ehitasid ühisprojektina Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia.
Lennuki mitmefunktsioonilisus seisneb selles, et seda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka luureülesannete täitmiseks.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbemissiooni määramata ajaks.
NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus õhuruumi valvab Ungari õhuvägi hävituslennukitega Gripen.