E, 3.10.2022

Riina Solman punamonumentidest: väärtuste üle ei saa kaubelda

BNS
Riina Solman punamonumentidest: väärtuste üle ei saa kaubelda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Riigihaldusminister Riina Solman.
Riigihaldusminister Riina Solman. Foto: Madis Veltman

Kui meedias on kõlama jäänud, nagu pakuks valitsus Narva punatanki teisaldamise eest piirilinnale vastutasuks uue haigla ehituse rahastamist, siis riigihalduse ministri Riina Solmani (Isamaa) sõnul ei saa väärtuste üle kaubelda ning ka tankimonumendist vabanemine ei saa olla kauplemise objekt.

«Teatud osaga vene elanikkonnast meil ongi erinevad väärtused. Ja me ei saa ega peagi oma väärtustest sellepärast loobuma! Uut haiglat võib olla vaja, aga see on hoopis teine arutelu, teisel ajal ja kohas,» rõhutas Solman.

Tema sõnul on tankimonument vaid üks osa suuremast probleemist, milleks on praegu Russkii Miri poolt kujundatav ja Teise maailmasõja järgselt nõukogude okupatsioonivõimu poolt aluse saanud suhtumine eestlastesse, eesti keelde, kultuuri ja ajalukku kui üleliigsesse, millega kokkupuudet ei peagi soovima.

«Koos sellega on tekkinud viimase kolmekümne aasta jooksul staatuslik moment, kus aastatepikkuse ajupesu tulemusena vene keelt ja haridust ongi jäädud mõnes Eestimaa paigas ülemaks pidama, samas kui eesti kultuuri alavääristatakse, ajalugu tõlgendatakse Venemaa versioonile vastavalt, kuigi kõik meie ajalooallikad Eestimaal on ometigi kättesaadavad,» on Solman resoluutne.

Minu hinnangul peaksime kehtestama kindla aluspõhimõtte, mis lubaks riigil ennast kohalike omavalitsuste valitsemisalas kehtestada, kui omariikluse vastastest sümbolväärtustest ei soovita loobuda.

Tema sõnul rajas nõukogude okupatsioonivõim vastava soodsa kultuurikeskkonna koos kõigi monumentide, tänavanimede, traditsioonide ja üritustega, mis tänapäeva Eestisse ei kõlba ja mille osas ei ole kuidagi võimalik silmi kinni pigistada, eriti Ukrainas toimuva agressiivse ja verise tegevuse taustal.

Riigihalduse ministri sõnul pole mõtet ükshaaval hakata iga monumendi ja ürituse osas Narva inimestega kauplema ja neile lisastressi tekitama. «Minu hinnangul peaksime kehtestama kindla aluspõhimõtte, mis lubaks riigil ennast kohalike omavalitsuste valitsemisalas kehtestada, kui omariikluse vastastest sümbolväärtustest ei soovita loobuda. Peaksime saama vajadusel sekkuda rahvuskultuuri ja omariiklust puudutavates küsimustes,» ütles Solman.

Tema sõnul on keeleteadlane Mart Rannut pakkunud välja, et selleks võiks olla genotsiidi tagajärgede kõrvaldamise põhimõte. «Lähtuda tuleks 1948. aasta ÜRO vastavast konventsioonist. Nimelt on Narvas ja Ida-Virumaal Teise maailmasõja järgselt sooritatud mitmeid tegusid, mis otseselt kvalifitseeruvad genotsiidiks, mille kaudu loodi seal hirmuõhkkond, takistati eestlaste tagasipöördumist, viidi läbi kohtuväliseid kinnipidamisi, piinamisi ja mõrvu. Just genotsiidi kaudu oleks lihtsam põhjendada sekkumist kohalikje omavalitsuste valitsemisalasse kultuuriküsimustes.» 

Narvas vajab väljavahetamist mitte kaks, vaid oluliselt suurem hulk tänavanimesid.

Tema sõnul ei ole nii käitudes eesmärk olemasoleva väärtuskonflikti süvendamine, kuid seda ei tohiks ka karta, sest alles Eesti-vastasusest üle saamisel saab tekkida integratsioon ning muidu jääb lahendamata väärtuskonflikt eestilasi pikaks ajaks edasi saatma.

Solmani sõnul ei ole aga küsimus vaid punatankis. «Narvas vajab väljavahetamist mitte kaks, vaid oluliselt suurem hulk tänavanimesid: lisaks Daumanile ja Tiimanile veel Teises maailmasõjas Eestit rünnanud Grafov, Prohhorov ja teised. Tuleb välja, et tänapäeva ebasobilike Narva tänavanimede hulgas leidub veel ka 26. juuli tänav! See on tähtpäeva tänav, mille tähistamise sobilikkuse üle Narvas veel mõni päev tagasi avalikku arutelu peeti. Peaksime tegema tõsise inventuuri,» rõhutas Solman.

Märksõnad
Tagasi üles