MINISTRI NÄRVIPROOV ⟩ Siseminister Lauri Läänemets: minu ettepanek on makse tõsta, aga neid ka langetada

Siseminister Lauri Läänemetsa seisukoht on, et valitsus peab Narva tankiga tegelema, vahet ei ole, mida kohalik omavalitsus arvab. Foto: Kermo Benrot

• «Valitsus peab sellega tegelema, vahet ei ole, mida kohalik omavalitsus arvab.»
• «Mina ütlen nii, et kui seadus võimaldab midagi tõlgendada inimese kasuks, siis tuleb seda teha.»
• «Neile, kelle sissetulek on 4000–5000 eurot, anname võimaluse panustada ühiskonda rohkem.»

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja värske siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et Narva linnavolikogul ei ole võimalik okupantide tanki teisaldamist takistada, kuid nende arvamust küsitakse ikkagi. Otsus pole ministri sõnul kaugel.

Ütlesite, et Narva tanki teisaldamine peab olema kohalike suhtes väärikas. Miks Vene okupandid eestlaste suhtes või narvakate suhtes väärikad ei olnud?

Sõjas ei ole kunagi väärikust, sealt ei saa seda otsida ega loota. Ükski sõda ühegi rahva vastu, eriti kui okupeeritakse, ei ole väärikas. Mis puudutab seda [tanki teisaldamise] protsessi, siis arvan, et Eesti riik ei pea tegema seda salaja öösel pimedas. Eesti riik peab tegema seda nii, et kehtestab ennast ja kõik saavad aru, et meil on riik, siin on põhimõtted ja väärtused, mida me ise loome. Ka väärikuse koht on oluline, sest peame mõistma, et seda tanki nähakse väga erinevalt.

Miks ei saa monumentide komisjon anda kindlat tähtaega, miks on vaja mingit analüüsi? Kapol on ohuhinnangud tõenäoliselt olemas, et kas tuleb mäss või midagi muud sarnast.

Arvan, et me pole selle otsuse tegemisest väga kaugel, kõige sellega ju tegeldakse. Seal on mitu võimalust, kõik tuleb läbi analüüsida. Me keegi ei taha ju olukorda, kus keegi läheb hiljem kohtusse ja siis on kohus sunnitud ütlema, et jah, oleks pidanud teistmoodi tegema ja tooge nüüd tank tagasi.

Kas monumentide komisjonil on tähtaeg?

Ei, seda pole otseselt antud.

Paljudele inimestele jäi mulje, et läksite esmaspäeval Narva linnapea Katrin Raigiga (SDE) vahetuskaupa tegema: meie anname teile haigla ja siis võib tanki ära võtta. Oli see nii?

Enne Narva minemist olin väljendanud oma seisukohta: küsimus pole mingis vahetuskaubas. Punamonumentide juures sellist asja ei tehta. See on väärtuste ja põhimõtete küsimus.

Nii et inimesed tõlgendasid asja valesti?

Veel kord, see ei ole vahetuskaup. Seda ei saagi seal teha. Aga mis puudutab Narvat ja sealseid inimesi, siis peame aru saama, et see on meie strateegiline piirilinn. Me peame tagama ka edaspidi selles linnas Eesti jaoks turvalisuse ja julgeoleku. Ilmselt ei arva praegu keegi, et selle punamonumendi eemaldamine läheb väga vaikselt.

Sotsid on tehniliselt Narvas võimul, kas te siis ei saa Katri Raigile öelda, et meil on volikogus ülekaal ja tank tuleb n-ö ära triikida?

Narva volikogus sotsidel ülekaalu ei ole, see on koalitsioon ja koalitsioonipartnerid peavad ka nõus olema. Mind hämmastab, et volikogus on ju väga suur Keskerakonna esindatus, aga nende seisukohta ma seni ei tea. Aga mitte ainult mina, vaid ka Narva ja ülejäänud Eesti inimesed tahavad teada, mida Keskerakond siis teeb: kas nad seisavad selle eest, et punamonumendid tuleb ära viia, või on nad selle vastu. Kuidas nad hääletavad? Kui Keskerakond ütleks praegu välja, et meie toetame ka, oleks võimalik see tank Narva volikogus ära teha.

Ma saan aru, et praeguses Narva koalitsioonis ei ole ühte meelt Eesti 200ga.

Mina tean, et Katri Raik linnapeana on lubanud saata need teemad volikokku arutamisele, aga see on põhimõtteline küsimus: ükski punamonument ei peaks olema Eestis kohaliku omavalitsuse otsustada. See on riigi kehtestamise põhimõtteline küsimus ja seda peab tegema vabariigi valitsus. Muidu me ootame kaks nädalat, kaks kuud, kolm kuud, neli kuud – vaat et pool aastat – ja siis tõdeme, et mitte midagi pole juhtunud, samal ajal aga Ukrainas sõda käib. Nii et see on see koht, kus riik ütleb, kuidas peab olema.

Kui Narva volikogu ütleb, et tank ei lähe kuhugi, kas see muudab midagi?

Ei, ma arvan, et see ei muuda midagi. Minu seisukoht on, et valitsus peab sellega tegelema, vahet ei ole, mida kohalik omavalitsus arvab. Aga dialoog kohaliku kogukonnaga on oluline, peab käima selgitamas.

Üks koalitsioonileppe punkt, mis kindlasti kõiki huvitab, on see, et korjate Vene ja Valgevene kodanikelt relvad ära. Kas mingi plaan on juba olemas?

Mis puudutab relvi, siis selleks on vaja teha seadusemuudatus. Ettevalmistustöödega tegeldakse, see võtab aega, aga hiljemalt septembri keskpaigaks peab asi olema riigikokku jõudnud. Selline eesmärk meil on. Minu arvates võiks põhimõte kõlada nii, et relva omamise õigus Eestis peaks olema Eesti riigi kodaniku privileeg.

Kas politsei- ja piirivalveamet on andnud oma hinnangu, palju see võib riigile maksma minna?

Oleneb sellest, milline viis teostamiseks valitakse. Kui me teeme seda väga kiiresti, tuleb need relvad suure tõenäosusega riigil ära osta ning sel juhul on vaja luua relvade hoiustamiseks laod. Kui teha kohe, näiteks kuu ajaga, siis see eeldab väga paljude politseinike töötunde ehk lisaressurssi, see kõik aga maksab. Seda on võimalik teha ka aasta jooksul, sel juhul on inimesel aega oma relv müüki panna ja võib-olla keegi ostab selle ära. Seal tekib aga uus küsimus: Eestis lihtsalt ei müüda neid relvi nii suures koguses.

RAHVAKÜSIMUS

Video ei ole enam kättesaadav.

Eesti LGBT Ühingu koostöö koordinaator Anette Mäletjärv (SDE): «Kas siseminister kavatseb lõpuks võimaldada samasoolistele paaridele põhiseaduslikku õigust enesemääramisele ja perekonna puutumatusele, ilma et peaks nime muutmiseks pöörduma kohtusse?»

Seda küsimust olen ma palunud analüüsida ja vaadata. Seal on olnud erinevaid kohtulahendeid, üks on praegu ka just ringkonnakohtust tulnud. Ma arvan, et see probleem ei lahene, ükstapuha, kuidas me ministeeriumis seda küsimust arutame. Nii või naa, iga sellise üksikjuhtumi puhul peab kohtusse minema. On kaks võimalust: kas tehakse kooseluseaduse rakendusaktid või me tegelikult läheme nende kohtuskäimistega välja riigikohtusse, kes siis annab hinnangu. Kui riigikohus on hinnangu andnud, on võimalik seda rakendada kõigile neile üksikjuhtumitele.

Praegu ei luba siseministeeriumi ametnikud inimestel nimesid muuta. Millal ja kuidas te kavatsete Riina Solmani (Isamaa) ja Lea Danilson-Järgi (Isamaa) vaimu siseministeeriumist ära puhuda, et ametnikud silma kinni pigistaksid?

Silma kinni pigistada ei saa, tuleb seadust järgida. Mina ütlen nii, et kui seadus võimaldab midagi tõlgendada inimese kasuks, tuleb seda teha, et mitte kedagi ei lükataks kuskile nime pärast või soovi pärast kellegagi koos elada.

OOTAMATU KÜSIMUS

Isamaa on pannud ministrid paika puhtideoloogiliselt, kui räägime Kristjan Järvanist ja Lea Danilson-Järgist. Kas teie ei tahaks ka võimalust kasutada, kooseluseaduse rakendusaktid salaja ära triikida ja siis käsi laiutada?

See on seadus. Kas te kujutate ette, et parlament teeb kuidagi salaja midagi? Me arutasime seda asja koalitsiooniläbirääkimistel ja saime kohe aru, et sealt seda kokkulepet ei tule. Loodan, et inimesed teevad õiged otsused riigikogu valimistel ja siis on võimalik teema juurde tagasi tulla.

Ütlesite jaanuaris, et ajate taga kunagist Ivari Padari valijat, aga Padari valija ei ole eriti samasooliste paaride õiguste fänn. Millist valijat te lõpuks tahate?

Kui kandideerisin erakonna esimeheks, oli mu sõnum ja programm: edasi juurte juurde. Mis tähendab, et sotsiaaldemokraadid peavad olema need, kes seisavad inimeste, eelkõige keskmise ja madalama palgaga inimeste eest. Mis tähendab, et sotsiaaltoetused ei ole alati lahendus, parem lahendus võiks olla palk.

Kuidas te kavatsete need 197 Riina Sikkuti pooldajat enda rüppe võita? Neil võib kindlasti olla teine arusaam erakonna teemast number üks.

Kui me koos Riina Sikkutiga erakonna juhiks kandideerisime, siis leppisime kokku, et mõlemad juhivad seda erakonda ja on juhtimise juures koos. Ütlesime selle välja ja oleme oma kokkulepet minu arvates ka väga hästi pidanud. Kõige parem on, kui sa kuulad kõiki, mitte ainult neid, kes on välja öelnud, et toetavad sind.

EKSTRA

Kust koalitsioon oma lubaduste pikaajaliseks katteks peaks raha võtma? Ma saan aru, et sotside esimees Lauri Läänemets tahab makse tõsta?

Meie ettepanek on progressiivne maksusüsteem, mis tähendab, et langetame makse keskmise ja madalama sissetulekuga inimestel, neile aga, kelle sissetulek on 4000–5000 eurot, anname võimaluse panustada ühiskonda rohkem. Ehk et vaatame tervikut: mitte ainult tõstame, vaid mõnes kohas ka langetame.

Sotside esimees Lauri Läänemets ütleb, et tõstame rikastel makse?

Vaatame asja tervikuna! Muidu pärast loeme lehest, et minu ettepanek on ainult makse tõsta, tegelikult aga on mu ettepanek neid ka langetada.

EKSTRA

Milline on olnud teie elu kõige suurem läbikukkumine või ebaõnnestumine?

Pean piinlikkustundega ütlema, et mulle lihtsalt ei meenu midagi sellist.

Perfektne mees?

Ei, raudselt on iga inimese elus läbikukkumisi, aga minu meelest on väga oluline, et nendest õpitakse.

Esmaspäeval läks teil Narva sõnavõtuga natuke pahasti. Kas teie ametiajal ministrina tuleb veel mõni ämber?

Ei, mu eesmärk ei ole ämbreid teha. Jah, mõnikord ongi niimoodi, et sa ei taipa kohe, kuidas sinu head mõtet võidakse kuulda või näha, ja siis on väga oluline, et avalikkus ütleb: härra minister, te olete teinud niisuguse ettepaneku, aga see meile ei sobi. Ja mina saan siis öelda, et sõbrad, aga minu mõte oli natukene teine. See on normaalne protsess, käib asja juurde.

PILTKÜSIMUS

Video ei ole enam kättesaadav.

Millega on tegu?

Tegemist tundub olevat mingi laste mängukohaga.

Tegemist on pommivarjendiga.

Väga hea, tuleb aru saada, et need on erinevad asjad, varjend ja varjumiskoht. Mõlemaid on vaja, aga varjendeid meil praegu ei ole. Tuleb eelmiste valitsuste käest küsida, miks neid pole ehitatud.