E, 26.09.2022

Kodumaine põlevkiviõli aitab kindlustada toasooja

Viru Keemia Grupp
Kodumaine põlevkiviõli aitab kindlustada toasooja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: VKG

Maagaasi nappus kummitab teravalt sel aastal kogu Euroopat ning ka Eesti kaugkütte ettevõtetel, kes on seni taganud inimestele toasooja maagaasi abiga, ei õnnestu suure tõenäosusega vajalikku kogust selleks talveks hankida. Õnneks suudab kodumaine põlevkiviõlitööstus selle tühimiku asendada ning puhtalt kütusepuuduse tõttu majapidamised külma pärast ei peaks kannatama.

Ainuüksi põlevkiviõli varumisest toasooja tagamiseks sel talvel siiski ei piisa. Kui seni on katlamajas kasutatud kütusena gaasi, siis üleminek põlevkiviõlile ei ole ülemäära keeruline. Kaugkütte ettevõtted peavad tegema aga selleks aegsasti tehnilisi ettevalmistusi.

Eeskätt on vajalik kohalikel katlamajadel muretseda endale põlevkiviõlile sobiv mahuti ja kasutatavale põlevkiviõlile sobiv põleti. Põlevkivikütteõlid jagunevad suures plaanis nimelt kaheks tooteks – kergeks ja raskeks. Mõlemal tootel on omad eripärad ja neist sõltub, milline peab olema tehniline valmisolek nende kasutamiseks.

Kerged õlid on reeglina madala leekpunktiga ja väikese viskoossusega. Neid on mugavam kasutada, kuna nad ei vaja eelsoojendamist, samas eeldavad suuremat tähelepanelikkust ohutuse tagamisel. Kergemad õlid on eelkõige mõeldud väiksemates kateldes kasutamiseks ning antud õlide tootmismahud on piiratud. Raskemad õlid vajavad eelsoojendamist hoidmisel ja põletamisel, samas on nad ohutumad ning tootmisvõimekus Eestis on oluliselt suurem.

VKG arvestab kodumaiste klientide kütusevajadusega

Põlevkiviõli kasutamine maagaasi asemel seal, kus see on võimalik, tähendaks odavama ja väiksema hinnakõikumisega kodumaise kütuse kasutusele võtmist. Põlevkivi on seetõttu jätkuvalt oluline roll Eesti majanduse toetamisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Selline vajadus on eriti ilmne kriisitingimustes, mis võib kesta aastaid.

Teoreetiliselt, kui Eesti kaugkütte kateldes asendada gaas põlevkiviõliga, siis oleks vaja 200 000 tonni põlevkiviõli. Eesti põlevkiviõlitootjad toodavad aastas veidi üle ühe miljoni tonni põlevkiviõli, mis on enam kui piisav Eesti vajaduste katmiseks.

Praeguse energiakriisi valguses on kohalike äriklientide ja kaugkütjate huvi kodumaise kütteõli vastu tuntavalt kasvanud. Avaliku turu ehk nn spot-turu tehingutes püüab VKG seetõttu eelistada alati kodumaist klienti nii palju kui juba sõlmitud lepingud seda võimaldavad.

Põlevkiviõli on kõrge kvaliteediga ja aitab toetada kohalikku majandust

Põlevkivikütteõli saadakse põlevkivi ümbertöötamisel ehk põlevkivi kuumutamisel kõrgel temperatuuril, mille käigus põlevkivi orgaaniline osa eraldub vedeliku ja gaasina, mis omakorda kondenseeritakse. Tulemuseks on kõrge kvaliteediga kütus, mis võrreldes naftasaadustega on väikse viskoossuse ja madalama väävlisisaldusega.

Eesti põlevkiviõlitööstus mängib jätkuvalt suurt rolli Eesti energiajulgeoleku ja majanduskasvu tagamisel. Aastal 2020 uuringufirma KPMG poolt tehtud põhjalikust analüüsist selgus, et põlevkiviõli tootmisega oleks võimalik järgmise kahekümne aastaga luua Eestile rahvuslikku rikkust üle 8,2 miljardi euro, millest 7,5 miljardit jaguneb sektoriga seotud koostööpartnerite, avaliku sektori, töötajate ja avalikkuse vahel.

Tagasi üles