E, 26.09.2022

Eestist on saanud maailmas juhtiv põlevkivi peenkeemia tootja

Viru Keemia Grupp
Eestist on saanud maailmas juhtiv põlevkivi peenkeemia tootja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: VKG

Kui põlevkivi teatakse eeskätt elektrienergia ja õli tootmise kaudu, siis vähem ollakse kursis, et tänapäeval leiab põlevkivi ka arvuti ekraanidest, juuksevärvidest, autorehvidest, karusnahatoodetest, puittoodetest ja mööblist. Nõudmine põlevkivikeemia toodete vastu ületab tootmisvõimsused ja pakkumise. Viimastel aastatel laienes eksporditavate kemikaalide sihtriikide nimekiri veelgi. Ainulaadse põlevkivi peenkeemia toote Honeyol arendanud Viru Keemia Grupp on sellega pääsenud isegi USA turule.

Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor Meelis Eldermann räägib, et alati kui tal on olnud võimalus laiemale auditooriumile ettevõtet tutvustada, siis kasutab ta võimalust ja uurib, kas mõnel kuulajal on tulnud ette juuste värvimist.

„Paljude jaoks on see üllatav fakt, et kui keegi on oma juukseid värvinud punakat tooni, siis on suur tõenäosus, et värvis on kasutatud põlevkivist valmistatud peenkeemiat komponenti,“ kirjeldab Eldermann.

VKG on ainus ettevõte, mis toodab põlevkivist peenkeemiatooteid, mida kasutatakse komponendina juuksevärvides ja karusnaha parkimisel, vedelkristallide ja ravimite tootmiseks, kummivaigu tootmisel rehvitööstuses, liimvaikude tootmisel puidutööstuses, soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel ehitusmaterjalide tööstuses ning samuti laboratoorsete kemikaalidena.

Peenkemikaale sünteesitakse fenoolidest, mis on põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukt. Kõrge lisandväärtusega peenkemikaalide tootmine on osa ringlusmajandusest ja pikendab õlitootmise väärtusahelat. Mullu tootis VKG 2 000 tonni peenkeemia- ja fenooltooteid, mida ettevõte müüs nii Eesti-sisestele klientidele kui ka eksportis kümmekonnale riigile.

„Kõige enam tunneb USAs meie toote vastu huvi rehvitööstus kummivaikude tootmisel. Näiteks leiab põlevkivist peenkeemiat sellise suure rehvitootja nagu Goodyear toodangust. Lisaks on suur nõudlus Honeyoli järele liimvaikude tootmisel puidutööstuses,“ räägib Eldermann.

Ta lisab, et kuna Honeyol on parim alternatiiv levinud kemikaalile resortsinoolile, mida kasutatakse USA turul väga laialdaselt, on ka Honeyoli potentsiaal sealsel turul väga suur. „Põlevkivi peenkeemia tootmine on aga otseselt sõltuv kaevandatava põlevkivi mahust ja see seab Honeyoli tootmisele kahjuks piirid. Huvi meie toodangu vastu oleks kindlasti suurem,“ selgitab Eldermann.

Lõpptoodetes VKG kemikaalide kasutamine annab toodetele suurema niiskus-, kuumus- oksüdatsioonikindluse ning parema vastupidavuse ultraviolettkiirgusele võrreldes teiste analoogide kasutamisega.

Eldermann lisab, et VKG peenkeemia kõrval on Tallinna Tehnikaülikooli akadeemik Margus Loppi töögrupp uurimas võimalusi otse põlevkivist, ilma vahepeal õli tootmata, sünteesida dikarboksüülhappeid. „Need on polüuretaanide ja paljude teiste tööstuskemikaalide lähteained. Kuue süsinikuga dikarboksüülhappest, heksaandihappest, on võimalik toota nailonit. Praegu saadakse neid happeid naftast ja seegi protsess on väga keeruline,“ kirjeldab VKG tehnikadirektor Eestis arendatava põlevkivi peenkeemia edusamme.

Tulevikku vaadates sõnab Eldermann, et kui oleks garanteeritud võimalus põlevkivi kaevandamist veel vähemalt 30 aastat jätkata, siis võiks põlevkivi peenkeemia valdkond areneda veel puhtamate ainete, sünteeskeemia ja protsessi efektiivsuse suunas, milles Eesti oleks vaieldamatu liider.

Tagasi üles