Isamaa ministrid tahavad Narva volikogu eestikeelseks survestada

Lea Danilson-Järg ja Riina Solman. Foto: Kollaaž/Mihkel Maripuu/Madis Veltman

Paljuräägitud Narva linnavolikogu venekeelne töötamine viis ühe laua taha arutlema kaks Isamaa ministrid, kel enda sõnul kindel plaan asi ära lahendada. Seda, kas lahenduseks on keeleameti poolt soovitud seadusemuudatus, näitab aeg.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on võõrkeersed volikogu istungid seaduserikkumine ning nõnda ei tohiks asjad olla. «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab Eesti keele kasutamise asjaajamiskeelena ja volikogu peaks kasutama asjaajamiskeelt. Narvakad on selle nõudega kursis,» ütles minister.

Viimati kui Solman Narva linnavolikogu istungit vaatas, tundus talle sealne venekeelne kõnelemine jonnina. «Tollel hetkel tundus mulle küll, et see oli teadlik valik rääkida vene keeles, mitte eesti keeles, sest seal on tegelikult eesti keele oskajaid küll,» kirjeldas Solman. Ta lisas, et Narva tankiga juhtunu pööras asjale tähelepanu ning tõstatas küsimuse, kuivõrd Eesti seadused Narvas kehtivad ja miks riik seadustest hoidumist talub.

«Tundub, et probleem on siin suurem kui me seni seda nägime. Riik, riigi seadused ja meie ametnikud peavad olema tõsiseltvõetavad ja seadusi täitma,» tõdes Solman.

Tema sõnul ei tohiks antud olukorras jääda käsi laiutama ning ka keeleamet peaks olema nõudlikum. «Kui seadusepügalaid ei täideta, saab keeleamet teha ettekirjutuse ja trahvi teha,» ütles Solman.

Teema heidutas riigihalduse ministrit niivõrd, et ta otsustas reedel pöörduda justiitsminister Lea Danilson-Järgi poole, kellega koos arutati erinevaid võimalikke lahendusvariante.

Danilson-Järg sõnas, et palus ministeeriumi ametnikel üle vaadata ja analüüsida, millised on võimalused olukorra parandamiseks. «Nii palju, kui mina hetkel tean, siis tegelikult ju seadus ei luba volikogu istungeid mingis muus keeles kui eesti keeles pidada. Kuna seda siiski ei tehta, tuleks olukorda vaadata ja vajadusel sanktsioone rakendada,» ütles ta.

Seda, milline võiks olla lahendus ta veel öelda ei osanud, kuid seisukoht kujundatakse justiitsministeeriumis paari nädala jooksul. «Ma täna ei oska lõplikku lahendust öelda aga seda julgen küll kinnitada, et selle teema me väga tõsiselt ette võtame,» rääkis Danilson-Järg.

Mõned päevad tagasi sõnas keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk Postimehele, et seaduses on vastuolu ning probleemi lahendamiseks tuleb muuta seadust. Nimelt sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et volikogus tuleb tööd teha eesti keeles. Mitte miski ei reguleeri aga seda, kas kandideeriv inimene üleüldse oskab seda. «Volikogu liige ei pea oskama eesti keelt, aga ta peab oskama selles tööd teha,» nentis Tomusk. Seega tuleks keeleameti hinnangul märkida valimisseadusesse punkt, et kandideerimiseks on vajalik teatava taseme keeleoskus.

Keeleametil on Tomuski sõnul võimalus teha nii ettekirjutusi kui ka trahve, kuid neid saab teha volikogu esimehele, kes volikogu töö eest vastutab. See paneb volikogu esimehe keerulisse seisu, sest tema peab suutma volikogu tööd korraldada eesti keeles, kuid samal ajal ei kontrolli mitte miski seda, kas volikogu liikmed on üldse võimelised selles keeles asju ajama.

Tomusk ütles, et keeleametnikud on ka korduvalt Narvas ja mujal kohal käinud, aga eelnevalt sellest kuuldes valmistavad volikogu liikmed kõik ettekanded, küsimused ja sõnavõtud eestikeelsena ette. Nõuded on vormiliselt täidetud, kuid probleemi tuum püsib. «Tegelikult peaksid volikogu liikmed ka päriselt eesti keelt oskama, sest nad ju peavad saama aru Eesti seadustest. Nad menetlevad õigusakte ja need kehtivad eesti keeles. Vastasel juhul ei saagi kohaliku tasandi poliitik päriselt aru, mis Eestis toimub,» rääkis Tomusk.

Solman ütles, et on Tomuskiga nõus ja seaduse muutmine lihtsustaks protsessi tunduvalt ja oleks motivaatoriks keele äraõppimisel.

Danilson-Järg ütles, et kindlasti arutatakse läbi ka seaduse muutmise variant, kuid esmalt vaadatakse, kas olemasolevate seaduste raames annab midagi ette võtta. Ta tõi välja, et kui seadust sel moel muuta, peaks seda rakendama ka kõigile teistele omavalitsustele. Ka neile, kes seda ei vaja. «Kui nõuame kõikidelt keeleoskuse tõendamist mingi eksamiga, siis me tegelikult ei reguleeri olukorda ainult Narvas vaid ka näiteks Võrus, kus meil tegelikult pole kahtlust, et inimesed eesti keelt oskavad,» ütles ta.

Samas on ta nõus, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse kirja pandu ei täida praegu oma eesmärki, kui volikogud tegelevad jokk-skeemidega - näiteks korraldavad enne volikogu istungit mitteametlikke kohtumisi. Sellisel puhul on volikogu istungi näol tegemist vaid istungi mängimisega, sest kohal käiakse vaid hääletamas. «Loomulikult ei ole see seaduse mõte kunagi ju olnud, et see nii võiks olla,» ütles Danilson-Järg.

Kaja Kallas: võime arutada, kas nõuet on vaja

23. augustil eetris olnud Postimehe otsesaates «Ministri närviproov» võttis volikogude keeleoskuse teemal sõna ka peaminister Kaja Kallas (RE). Peaminister meenutas, et kui tema käis Narva volikogus külas, oli ka siis kohal tõlk, kes sõnu vahendas ning see ei peaks nii olema. «Eestis on riigikeel eesti keel ja sellega tuleb järjepanu tööd teha,» ütles ta.

Küsimusele, kas seaduses peaks olema kandideerivatele inimestele keelenõue, vastas peaminister Kallas, et tundub elementaarne, et Eesti riigis räägitakse Eesti riigikeeles. Ta lisas, et kõik Eestis elavad inimesed peaksid keelt oskama, eriti need, kes teevad otsuseid.

«Me võime seda arutada, kas sellist nõuet eraldi on vaja,» lisas ta. «Saame seda arutada koalitsioonitasandil, millised on meie võimalused eesti keele kasutamise suurendamiseks.»