K, 5.10.2022

KOROONAST JÄÄVIHMANI ⟩ Tallinn valmistub talvisteks kriisideks

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Tallinn valmistub talvisteks kriisideks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jäävihm tekitas erakordse libeduse. Libedad tänavad, jalakäijad. 2021 kevad.
Jäävihm tekitas erakordse libeduse. Libedad tänavad, jalakäijad. 2021 kevad. Foto: Remo Tõnismäe

Võimalike kriiside ennetamiseks ja leevendamiseks käib Tallinnas pidev kriisiplaani koostamine, et olla valmis nii külmaks talveks kui ka üsna vähetõenäolisteks stsenaariumiteks.

«Tallinna kriisireguleerimismeeskonnas eesotsas munitsipaalpolitseiga, kes on Tallinnas igasuguste kriiside haldamise eest vastutav üksus, räägime nii koroonast kui ka sellest, kuidas olla valmis järjekordseks jäävihmaks,» ütles kriisireguleerimise eest vastutav abilinnapea Vladimir Svet.

«Arutame, millised on vajalikud sammud juhul, kui peaks koroonalaine tekkima. Samuti tegeleme nii-öelda kommunaalkulude kriisiga, ehk kõigega, mis on seotud energiaga ja inimeste toimetulekuga ning milliseid meetmeid tuleb sellega seoses rakendada. Ja tahame valmis olla ka selleks, kui kütusetarnetega peaksid probleemid tekkima,» lisas ta.

Kriisireguleerimise hulka kuulub ka valmisolek ekstreemseteks ilmaoludeks, nagu näiteks möödunud aastal vabariigi aastapäeva eel sadanud jäävihm. «Meil on koostatud üksikasjaline tegevusplaan, et mida peab üks või teine asutus tegema, kui jäävihma sajab. Kes võtab kust graniitkillustikku, kes keda varustab, keda kutsutakse appi, mida tehakse ohtlike kohtadega, kuidas käib kommunikatsioon. Selle tööga me alustasime eelmise talve lõpus,» rääkis Svet.

Olukord, kus hädaga viiakse bussipeatustesse kotid graniitkillustikuga, et linnas liikuvad inimesed jäävihma tõttu kukkudes luid ei murraks, Sveti sõnul enam ei kordu. «Me oleme kõikidesse uutesse hangetesse sisse pannud, et ühissõidukipeatustesse tulevad statsionaarsed graniitkillustiku konteinerid. Just nendesse kohtadesse, kus on palju inimesi,» lubas abilinnapea.

Möödunud aasta veebruaris tekitasid jäävihmad nii Tallinnas kui mujal Eestis erakordse libeduse, mille tõttu juhtus arvukalt õnnetusi nii jalakäijate kui sõidukitega. «Tallinnas läks selles suhtes veel hästi, et siin ei jäätunud elektriliinid ära. Aga ka seda ei saa tulevikus välistada ja selleks peab valmis olema,» ütles Svet.

Koroona vastane võitlus tähendab praegu eeskätt isikukaitsevahendite varumist ja olukorra monitoorimist. Eesmärk on vältida selliseid koolide ja muude asutuste laussulgemisi, nagu need olid eelmiste koroonalainete ajal.

Elektrihindade osas võttis riigikogu alles äsja vastu meetmete paketi ja Sveti sõnul praegu analüüsitakse, kas see on piisav või peaks linn veel midagi tegema. «Aga juba praegu on aru saada, et igasuguste abivajajate hulk on võrreldes eelmise aastaga drastiliselt suurenenud. See ei tähenda ainult põgenikke, vaid ka elukalliduse kasvu. Ja nendega me peame tegelema,» ütles Svet.

Mis puudutab kütusetarneid, siis vähemalt praegu on abilinnapea sõnul selline tunne, et sellega ei tohiks pealinnas probleeme tekkida. «Utilitasel on kaugkütte jaoks olemas nii gaasi, diislikütuse kui ka põlevkiviõli varud ja on olemas ka load nende kasutamiseks. Praegu me hakkame analüüsima seda, et mis saab siis, kui nende varudega peaks midagi juhtuma. See kuulub küll natuke vähem tõenäoliste kriiside hulka, aga ka selliseid kriisiplaane on vaja,» selgitas Svet.

Praeguse arvestuse järgi jätkub kütust ka Tallinna ühissõidukitele, mis sõidavad suures osas gaasi jõul. «Gaasi ühissõidukitele jätkub, küsimus on ainult hinnas. Aga kõik prognoosid, mida me teeme, lähtuvad praegusest teadmisest. Võibolla homme juhtub midagi, mis seda olukorda muudab, aga tänase seisuga me ei näe seda ohtu, et tuleks hakata busside sõidugraafikuid hõrendama,» ütles abilinnapea.

Märksõnad
Tagasi üles