Solman kultuuriministrile: okupatsiooni ja vaenu ülistav kola olgu muuseumis

Riigihalduse minister Riina Solman. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) ei mõista kultuuriminister Piret Hartmani (SDE) seisukohta, et punasümbolite eemaldamisega asuks Eesti oma ajalugu ümber kirjutama, rõhutades, et okupatsiooni ja vaenu ülistav kola olgu muuseumis.

Solmani sõnul on justiitsministeeriumis loodud eelnõu eesmärk täpsustada punamonumentide avalikust ruumist teisaldamise põhimõtteid. «Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku, kus täpsustatakse, et ehitis, eelkõige avalik mälestusmärk ei tohi õhutada vaenu ega eksponeerida avalikult sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteoga. Ühtlasi ei tohi monumendid kui sümbolid ohustada Eesti avalikku korda,» märkis Solman. 

Riigihalduse ministri sõnul ei saa ta nõus olla kultuuriminister Piret Hartmaniga, kes leiab, et koos punasümbolite eemaldamisega kustutatakse ajaloost Eesti rahva kannatused ning kirjutatakse Eesti ajalugu ümber.

«Kahtlemata on lisaks kultuuriministrile teisigi, kes okupatsiooni ülistavate ja eesti rahvast «vabastavate» monumentide pärast muret tunnevad. Seetõttu on vastavas eelnõus antud omavalitsusele, kes peaks vaenusümbolid oma territooriumilt teisaldama, võimalus kindlate kriteeriumide alusel määratleda, kas Nõukogude ausambaid ja muud tolleaegset ideoloogilist kola eksponeeritakse keelatud tegu õigustaval viisil,» ütles Solman.

Tema sõnul peaks nii olema lahendatud kartus, et neutraalsed monumendid kultuuripildist teisaldatakse. Mis puudutab aga monumentidele uue identiteedi andmist, siis see on Solmani sõnul kindlasti võimalik, ennekõike nende teisaldamisel muuseumi.

Solmani sõnul jääb arusaamatuks kultuuriministri üritus võrdsustada poole sajandi pikkust vägivaldset ja verist okupatsiooni, millest paljudel inimestel on siiani isiklikud õõvastavad kogemused, ning Mõõgavendade ordu tegemisi kaheksa aastasada tagasi, millest suurt midagi ei teata ning mis kindlasti ei ole osa eestlaste identiteedist ega hoiakutest. «Selline vee sogamine tundub lihtsalt katsena luua kunstlikke ja asjakohatuid takistusi avaliku ruumi ümberkujundamisel selliseks, kus poleks vaenu õhutavaid ehitisi,» lisas Solman.