N, 1.12.2022

Eestikeelse hariduse eelnõu saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks

Brita-Maria Alas
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Eestikeelse hariduse eelnõu saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu, mis on vajalik eestikeelsele õppele üleminekuks. Eelnõuga sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses üheselt, et õppekeel on eesti keel.

Lisaks muudetakse erakooliseadust ja keeleseadust ning nähakse ette riigipoolne tugi ja tegevused kogu ülemineku perioodiks.

Minister Tõnis Lukas (Isamaa) julgustas kõiki nägema eesti õppekeelele üleminekut loomuliku arenguna. «Eestis ei ole venekeelsetele koolidele õpetajaid ette valmistatud juba aastakümneid. Puudub kaasaegne venekeelne õppevara. Sel viisil jätkates ei saaks riik tagada kvaliteetset muukeelset õpet,» märkis ta.

«Teeme seadustes vajalikud muudatused, et tagada sujuv koolikorraldus üleminekuks, järelevalve ning protsessi juhtimine,» sõnas Lukas, kelle sõnul jagab ministeerium laiali ka kirjeldused eesmärgi täitmiseks nii riigi, omavalitsuse kui ka asutuste tasandil.

«Seadusemuudatusega kaasneb juba detailsem tegevus- ja rahastamiskava. Kahes erinevas keeles paralleelset täiemahulist haridussüsteemi pole võimalik ega otstarbekas ülal hoida. Keskenduda tuleb õpilaste arenguks parimate tingimuste loomisele ja eestikeelse kultuuriruumi arendamisele ning selleks ressursside koondamisele,» rääkis Lukas.

Varasemaga võrreldes läheneb riik eestikeelsele õppe üleminekule tervikuna, alustades alusharidusest ning põhikoolist, kus toimuv eesti keele ja eestikeelne õpe valmistab lapsed ette järgmisteks haridustasemeteks. Terviklik lähenemine on ministeeriumi hinnangul oluline, kuna vaatamata sellele, et gümnaasiumiharidus on olnud suuremalt osalt eestikeelne ligi kümme aastat, ei saavuta eesmärgiks seatud B2-tasemel eesti keele oskust märkimisväärne osa õpilastest – viimase kuue aasta jooksul keskmiselt 17 protsenti, 2021. aastal aga 23 protsenti.

Täielikult eestikeelsele õppele üleminek tähendab ministeeriumi teatel lisanõustamist, järelevalvet, tuge õppe kvaliteedi tugevdamiseks, metoodiliste materjalide väljatöötamist, õpetajakoolitust ning täiend- ja ümberõppe mahu kasvu, õpetajate palga- ja töötingimuste parandamist, palgalisa Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, karjäärimudeli taasloomist, töökoormusearvestuse paindlikumaks muutmist, eestikeelset huviharidust ja muudki.

«Kõigeks selleks taotlen uue aasta riigieelarves ja lähiaastate eelarvestrateegias vajalikku lisarahastust,» kinnitas Lukas.

Eestikeelsele õppele üleminekuks vajalik seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule ja Eesti Lastehoidude Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti keelenõukogule.

Üleminek eesti õppekeelele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule aastaks 2030. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi. Seadusemuudatused võetakse koalitsioonilepingu kohaselt vastu käesoleva aasta sügisel.

Tagasi üles