Saksa rohelised ning liberaalid tegid ettepaneku Vene desertööridele varjupaika anda (5)
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
22. september 2022, 13:29
Saksa roheliste ning Vaba Demokraatliku Partei poliitikud tegid ettepaneku anda Saksamaal varjupaika Vene kodanikele, kes soovivad Venemaa väljakuulutatud mobilisatsioonist pääseda, vahendab Saksa leht Der Spiegel. Mõlemad erakonnad on Saksa valitsuskoalitsiooni liikmed.
Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase (Isamaa) sõnul on Saksamaa roheliste ja liberaalse FDP fraktsiooni ettepanek pakkuda Vene desertööridele varjupaika täielik hullumeelsus, mis ohustab Euroopa julgeolekut.
«Euroopa riigid ei tohi tekitada olukorda, kus kümned tuhanded Vene mehed saabuvad kontrollimatu massina Euroopa Liitu. See oleks kordades hullem kui 2015. aasta pagulaskriis, mil Saksamaa toonane liidukantsler Angela Merkel kutsus kõiki pagulasi Saksamaale,» rääkis Terras.
«Igasugune massiline piiriületus Venemaalt Euroopa Liidu piiririikidesse tähendaks võimaluste loomist provokatsioonideks ning tekitaks potentsiaalsed «roheliste mehikeste» kolded. Me peame arvestama, et sõda ei toimu ainult Ukraina ja Venemaa vahel, vaid tegemist on Venemaa algatatud sõjaga Euroopa Liidu, NATO ja Lääneriikide vastu. Sellises olukorras ei ole kohta naiivsusele,» rõhutas Terras.
Tema sõnul tuleb piirid hoida Venemaa kodanikele suletud. «Need samad mobiliseeritud peavad võitlema kodumaal selle nimel, et Venemaast saaks normaalne, demokraatlik ja rahvusvahelist õigust austav riik.»
Leedu peaminister: Vene kodanike päästmine pole meie kohustus
Naaberriigid ei ole kohustatud päästma venelasi Kremli väljakuulutatud osalise mobilisatsiooni eest, kommenteeris Leedu peaminister Ingrida Šimonytė täna Leedu seisukohta Venemaa kodanike voolu võimaliku suurenemise kohta Leedu piiril.
«Ilmselt ei ole kõigi Venemaa kodanike mobilisatsioonist päästmine Leedu ega teiste naaberriikide kohustus,» ütles peaminister seimis ajakirjanikele.
Otsused nii humanitaarviisade kui ka varjupaiga andmise kohta tuleb teha igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse ohte, mis üksikisikut ähvardavad, ütles ta.
«Ma ei mõista sellist olukorda, et laseme inimesi Leetu humanitaarkaalutlustel ainult seetõttu, et kuni nad vaatasid sõda televiisorist, istudes diivanil, oli see nende jaoks okei, kuid siis ei ole enam okei, kui nende valitsus ja nende Šoigu nad sõjaväeteenistusse kutsuvad ja teevad ettepaneku osaleda sõjas omaenda füüsilise kehaga,» seletas Šimonytė.
Tema sõnul algas Kremli sõda Ukrainas 2014. aastal ja Venemaa kodanikel oli aeg otsustada, milline on nende seisukoht.