L, 10.12.2022

GRAAFIK ⟩ Kohalikud omavalitsused saavad kraesse kopsakad hooldekodukulud

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Kohalikud omavalitsused saavad kraesse kopsakad hooldekodukulud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tervise- ja tööminister Peep Peterson.
 
Tervise- ja tööminister Peep Peterson.  Foto: Postimees/Sille Annuk

Järgmisel aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot ja edaspidi vähemalt 57 miljonit eurot aastas, tervise- ja tööministri Peep Petersoni (SDE) avatud plaani järgi peavad kohalikud omavalitsused hakkama hooldekodukohtade eest maksma senisest mitu korda rohkem.

Peterson selgitas, et esimese aasta 40 miljonist eurost 28 miljonit läheb hooldekodukoha maksumusse, ülejäänu investeeritakse koduhoolduse arendamisse, et hoida pisut tagasi hooldekodukohtade nappust.

Minister lisas, et praegune valem vastab olukorrale, kus hooldekodukoht maksab keskmiselt 1300 eurot. «Omavalitsus panustab kuus 200 eurot, riik 500 eurot, ja pension umbes 600 euro väärtuses,» täpsustas minister.

Sotsiaalministeeriumi andmetel maksid kohalikud omavalitsused hooldekodus elavate inimeste kohatasudest 2021. aastal ligi viiendiku, kokku u 18 miljonit eurot. Petersoni rehkenduse järgi peaksid nad maksma 2023. aasta teisel poolaastal vähemalt 19 miljonit ehk kaks korda rohkem.

Kui poolele aastale kulub 40 miljonit – sel juhul peaks ju edaspidi olema aastas 80 miljonit eurot? «Nii suurt summat me küsisimegi, aga suudame ka 57 miljoniga eesmärgi saavutada,» vastas Peterson ja lisas, et kolme aasta pärast suureneb summa vastavalt majanduse arengule. «Anname summa omavalitsuste tulubaasi ja seome pensionäride «virtuaalse» tulumaksuga, elu edenedes muutub eelarves ka vastav summa automaatselt,» selgitas minister.

Ministeeriumi arvutuste kohaselt on 2024. aastal riigi ja KOVide ühiskulud juba vähemalt 105 miljonit eurot. Kui riik oma osalust ei tõsta, siis peavad KOVid eesmärgi saavutamiseks 2024. aastal rahakotti kergendama juba 49 miljoni euro võrra.

Ministeeriumi arvutuste aluseks on aga ebarealistlikult väike hooldatavate arv ja kulude tõus («Hooldekodureform võib plahvatada sõjaks», PM 6.08.2022) https://www.postimees.ee/7578997/hooldekodureform-voib-plahvatada-sojaks, mistõttu tuleb koormus kohalikele omavalitsustele tõenäoliselt veel suurem.

«Arvestades elektri, kütte, toiduainete hinna kolossaalset tõusu, ka palgatõusu, läheb hooldekodu kohatasu hoogsalt ülespoole. Plaanid ja visioonid peavad muidugi olema, küsimus on selles, kas ja mil viisil saab neid ellu viia,» märkis Harjumaal asuva Ihasalu pansionaadi juhataja Kert Veiper.

Viimsi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Troon lausus Postimehele, et kuna tegemist on alles algjärgus projektiga, on vallal keeruline sellele hinnangut anda. «Ootame ära riigi ametliku seisukoha,» lisas ta. «Vallavalitsusele on oma inimeste toetamine kindlasti oluline, seisame nende heaolu eest. Usun, et riigil on kindlasti olemas plaan, kuidas kaasata kohalikke omavalitsusi ja nende seisukohti otsuse tegemisse.»

Saaremaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Piret Tenno ütles, et juhul kui kõnealune rahastusmudel sellises proportsioonis rakendub, tuleb eelarves kindlasti korrektiive teha. «Seda, kas nende kulude tõttu tuleb mõnest kavandatud projektist loobuda, on veel vara öelda. Palju sõltub ka sellest, kas ja mil määral riik omavalitsustele selleks vahendeid eraldab. Praegu on veel väga palju ebaselgust,» rääkis Tenno. «Konkreetseid vastuseid saab anda siis, kui riik on eelnõu vastu võtnud ja osapoolte kohustused määratletud.»

Erasektor võiks luua uusi hooldekodusid

Küsimusele, kas reformi rakendamise järel ei suurene vajadus hooldekodukohtade järele, vastas minister, et soovitab neid juurde ehitada nii omavalitsustel kui ka erasektoril. «Seda enam, et reform muudab teenuse täielikult rahastatavaks,» mainis ta. «Ministeerium arvestab üsna suure kallinemisega – oma osa mängib inflatsioon, ennekõike aga palgatõusud. «Nüüd kohavajadusega toimetulekuks on oluline aspekt, et 2023 on omavalitsustel kulud kaetud rohkema rahaga, mille eest soovitame arendada koduhooldusteenust,» sõnas Peterson.

Hooldekodu Benita Kodu juhatuse liige Marilin Vaksman ütles Postimehele, et praegu on selle toetusmeetme kohta veel väga vähe informatsiooni ja pole teada, kuidas uus süsteem tööle hakkab. Ta lisas, et niisamuti on teadmatuses kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad.

«Ma usun, et omavalitsusel tuleb rohkem tegeleda abivajaduse hindamisega, hooldekodu ei ole alati abivajaja esimene ja ainuke valik,» lausus Vaksman. «Uus toetus peaks olema vaid vajaduspõhine. Hooldekodu järele tekib vajadus siis, kui inimesel ei piisa enam koduteenustest.»

Ihasalu pansionaadi juhataja Veiperi sõnul peaks kõigil pension tõusma nii palju, et kellel on vaja kohta hooldekodus, läheb sinna pensioni eest, kellel aga pole kohta vaja, kasutab raha nii, nagu heaks arvab. «Sellisel juhul saaksime rääkida inimeste võrdsest kohtlemisest. Kui aga pensionile saavad lisa ainult need, kes vajavad hooldekodukohta, siis peaks süsteem toimima nagu retseptiravimite puhul – perearst kirjutab inimesele välja hooldekodukoha, arvestades tema hooldusvajadust,» rääkis Veiper.

Samas tõdes ta, et võrdse kohtlemiseni me selles vallas niipea ei jõua. 

Märksõnad
Tagasi üles