/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/09/28/14863536t1h0146.jpg)
Nord Streami leke on märkimisväärne oht nii kliimale, keskkonnale, mereelustikule kui ka laevadele.
Esialgsete konservatiivsete arvutuste järgi võib Nord Streami gaasijuhtmeist lekkida umbes 500 tonni metaani tunnis, vahendas uudisteagentuur Reuters. See tähendaks, et ööpäevaga lekiks torudest 12 000 tonni metaani, mis vastab 300 000 tonnile süsihappegaasi emissioonile.
Ainuüksi Nord Stream 2 torujuhtmes on ühtekokku 300 miljonit kuupmeetrit gaasi, mille mass on umbes 214 000 tonni. Sekkumata võiks see tühjeneda kahe-kolme nädala vältel ja tooks kaasa 5,4 miljoni tonni süsihappegaasi emissooni.
Lekke ulatus teadmata
Metaan on kasvuhoonegaas, mis oma mõju poolest soojuse kinnihoidmisel Maa atmosfääris on 25 korda tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. See tähendab, et ühe kilogrammi maagaasi peamise komponendi metaani atmosfääri paiskudes vallandub sinna 25 kilogrammi süsihappegaasi.
Kuna metaani molekulid on kergemad, siis võtab üks kilogramm metaani enda alla 1,4 kuupmeetrit ja üks kilogramm süsihappegaasi 510 liitrit.
Metaani süttimisel võiks kliimakahju isegi väheneda, kuid arvestada tuleb põleva gaasi mõjuga lennu- ja laevaliiklusele. Ühe kilogrammi metaani täielikul põlemisel tekib 2,7 kilogrammi süsihappegaasi.
Lekke tegelikku ulatust pole seni õnnestunud kindlaks teha, sest kui maismaal tekkivaid metaanilekkeid aitavad leida tehiskaaslastel paiknevad seadmed, siis veepinnal on valguse peegeldumise omadused erinevad, mis pole võimaldanud lekke suurust täpselt kindlaks määrata.
Naftareostusega võrreldes on gaasilekked vähem ohtlikud, kuid siiski mitte ilma mõjuta looduskeskkonnale. Euroopa Liidu energiavoliniku Kadri Simsoni kabinetiülem Stefano Grassi on hoiatanud, et Nord Streami gaasileketest võib areneda märkimisväärne kliima- ja keskkonnakatastroof. Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul võib lekkiv gaas põhjustada kalade hapnikunälga ja surma.
Oht laevaliiklusele
Peale keskkonna ohustab leke ka laevu. Nimelt moodustab lekkiv gaas, mis tõuseb merepinnale kuni kilomeetrise läbimõõduga alal, veesambasse gaasimulliderohke ala. Selles veehulgas väheneb vee efektiivne tihedus, sinna sattuva laeva ujuvus võib kaduda ja laev uppuda.
2018. aastal hoiatasid teadlased näiteks Kariibi meres Grenada saare lähedal paikneva Kick ’em Jenny veealuse vulkaani purske eest. Hoiatus puudutas aga just gaase, mis purske eel vulkaanist eraldudes võiksid samamoodi vee kandevõimet vähendada. Samal põhjusel on ka laevajuhte hoiatatud Nord Streami lekkekohtadele lähenemise eest.