Rail Baltic ja puugid

Astrid Hindriks
, Pärnu linna teenetemärgi omanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astrid Hindriks.
Astrid Hindriks. Foto: PP

Kui minult küsiti möödunud aasta kohta, mis oli kõige tähtsam Pärnule, oli vastus ühene: Rail Baltic tuleb läbi Pärnu. Meie linnapea Toomas Kivimägi oli maavanemana ainus, kes võitles Rail Balticu eest Euroopasse läbi Pärnumaa. Aastaid lubasid Tartust pärit poliitikud kiirraudteed Euroopasse Tartu kaudu.

Eesti riik on tilluke ja vaene ega saa endale lubada Pärnu suunas kahte raudteekoridori koos kaasnevate taristutega. Eestis on kolmest Balti riigist kõige kallim maa. Olemasolev raudteekoridor ühes ettenähtud kaitsetsooniga on juba riigi omand. Iga jupike, mis juurde tuleb osta, tähendab suurt lisakulu.

Bensiinimüüja kaval plaan

Nüüd jõuangi puukide juurde. Mäletate, kui kiiresti muutus erastamine ärastamiseks? Nüüd on samasugune olukord: kel vähegi tutvusi, omandab Rail Balticul maatüki ja paneb oma putka üles. Raudtee ehitamisel on riigil (maksumaksjal) maa tagasiostu kohustus. Ja riik plekib maa kinni, küsi palju tahad. Kas pole hea äriidee?

Aprillis 2011 omandas Raeküla raudteejaama krundi Riia maantee 116 AS Saare Olerex. Mais esitasid nad Pärnu linnale projekteerimistingimuste taotluse ehitada Riia maantee 116 tankla. Olerexi korraldatud avalikul koosolekul saime teada, et krunt oli ostetud tagasiostukohustusega, juhul kui tanklat ei õnnestu ehitada. Selgelt on välja joonistunud ajaliin: Rail Balticu Pärnu liini avalikustamine ja Olerexi püüd Raekülla tankla ehitada.

Kui nüüd Raeküla raudteejaama juurde tagasi minna, siis kindlalt sinna peatus ei tule. Et rong ületab Papiniidu silla, peab Liivi tee ja praeguse raudtee vahele tulema tasku, mis võimaldab kohalikel rongidel manööverdada kiirrongi möödalaskmiseks. Ja siit tulebki riigil (maksumaksjal) kohustus nüüdse nimega AS Aqua Marina kõnealune kinnistu Riia maantee 116 tagasi osta, kuid juba kõrgema hinnaga, kui osteti. On ju hea äriidee, aga kas ka eetiline?

Otsus number 10

23. augustil 2011 pöördusid Pärnu linna ühendused maavanema poole järelevalve menetluse teostamiseks Riia maantee 116 kinnistule projekteeritava Olerexi kütusetankla ehitamise suhtes, tundes muret tankla kui Pärnut läbiva Rail Balticut takistava teguri pärast.

Maavalitsuse vastus tuli detsembris. Kõige selgem vastuargument laekus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kus viidatakse mullu juunis valminud Rail Balticu raudteeliini tasuvusuuringule. Selle alusel on Rail Baltic kavas ehitada täies ulatuses kahe rööpapaariga, mistõttu raudtee kaitsevöönd laieneb Riia maantee poole vähemalt ühe kuni kahe raudtee laiuse võrra sõltuvalt planeeringust. Kokkuvõtvalt ei toeta ministeerium kütusetankla ehitamist raud- ja maantee vahelisele alale.

Tehnilise järelevalve ameti kirjas tõdetakse, et tankla ehitamine võib teoreetiliselt mõjutada Rail Balticu ehitust.

Miks siis ikkagi käib pressing tankla ehitamiseks, kuigi Riia maantee 116 krunt oli eelmisel omanikul omandatud tagasiostukohustusega, kui tanklat ehitada ei saa? Kõik selgub 21. veebruaril 2002 tehtud linnavolikogu otsusest number 10, kus detailplaneeringu kohaselt anti luba Riia maantee 116 kinnistule planeerida ärimaa võimalusega ehitada üks kuni 700 ruutmeetrit ja 12 meetrit kõrge hoone. See on selgelt mahukam ja kõrgem hoone kui praegune raudteejaam.

Kellelt peaks vastust küsima selle vastutustundetu otsuse eest? Otsuse tegid 1999. aastal volikogusse valitud isikud. Linnapea oli siis Einar Kelder ja volikogu esimees Väino Linde. Ja nüüd 12 aastat hiljem mõjutab see otsus meie linna valusalt: hakkab takistama Rail Balticu läbimist Pärnu linnas, kui riigil (maksumaksjal) ei õnnestu kinnistut Aqua Marinalt (endine Olerex) välja osta. Äriidee toimib ja maksumaksja plekib selle kinni koos ”saamata jäänud tuluga“!

Raudteejaam paremkaldale

Mina näen raudteejaama asukohta kusagil paremkaldal enne Papiniidu silda. Maad on ja tööstuspiirkondki lähedal. Jaama taristu võimaldaks seal kaubarongidel vahelaadimisi teha. Peale selle oleks kogu linnaliikluse sõlmpunkt just raudteejaamaga lõimitud. Igast linnaosast pääseb liinibussiga raudteejaama.

Lennujaama ja sadama vahel on kindlasti hea ühendustee, et needki saaksid oma kaubaveos uued tiivad. Toimib nii Euroopa suunas kiirrongiühendus kui siseriiklik rongiühendus. Praegused käulad vahetatakse moodsate rongide vastu. Et nii kohalikud kui Euroopa suunal sõitvad rongid saaksid koos eksisteerida, ongi tarvis teha manööverdamise taskud kogu raudteel. Üks neist peab olema Raeküla raudteejaama territooriumil, sest ees on raudteesild.

Aqua Marina äriidee ei tohi läbi minna. Volikogule soovitus: võtke riiklikult tähtsa küsimusena päevakorda Rail Balticu võimalik trass läbi Pärnu ja reserveerige olemasolevad trassid ühes laieneva kaitsevööndiga. Nii hoiate puugid maksumaksja rahakotist kaugemal.

Maavanemale suur tänu järelevalve teostamise eest! Selgeks sai, et meie kartustel on tõepõhi ja tankla rajamine Raeküla mändide alla võib takistada Rail Balticu Pärnu linna läbimist. Loodan, et maavanem Andres Metsoja võtab kokku valdade juhid ja soovitab katkestada kõik detailplaneeringud senisel raudteel 50meetrise kaitsetsooni ulatuses, et raputada juba eos maha puugid.

Riigi tasandil otsustajatele soovitus: mõelge sellelegi, et kogu raudteetaristut Tallinnast Läti piirini tuleb pärast selle valmimist maksumaksja raha eest üleval pidada. Kaks raudteetaristut on maksumaksjale liig.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles